1766 Eesti ajakirjanduse algus, Põltsamaal arstiteaduslik leheke " Lühhike õppetus" 1802 TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale. 1819 Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. 1821 O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik 1813 1832 H.Rosenplanter ,,Beiträge" baltisaksa ajakirjandus. keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt. 1857 J.V
Barokk-Kadrioru loss(Michetti), kirikud Pärnus.Klassitsism-Tartu kivisild, mõisad.Vabakslaskmine(19. Saj.)-1801 tuli võimule AleksanderI, kes oli liberaalsete vaadetega. 1802 võeti Eestimaal vastu talurahvaseadus"Iggaüks" ja 1804 ka Liivimaal( loodi vallakohtud, Talupoegadel õigus oma talu pärandada ja normeeriti koormisi.Kodukariõigusi piirati-mõisnik ei tohtinud talupoega karistada).Pärisorjuse kaotamine:Eestimaal 1816 ja Liivimaal 1819(talupojad isiklikult vabad, talurahvaseisusesse kuuluvad isikud, maa jäi mõisniku omaks, teoorjus säilis. 1830. Aastas võis talupoeg ka linna kolida. Vabaksaamisega kaasnes priinimede panek. Arenes kogukondlik omavalitsus, kes kogusid magasiaitades hoitavaid viljavarusid).1858-Mahtra sõda oli 1856 aasta talurahvaseaduse tagajärg.1868- keelati teorendi nõudmine eramõisas, 1860 said mitteaadlikud õiguse mõisaid osta.1866- vallaseadus- suurendas valdade õigusi
). õpipoisse, kui pikk võib olla tööaeg, milliseid tööriistu võib Seadustega piirati ka talupoegade müük ja loodi talurahvale kasutada, milliseid tooteid valmistada. Sageli olid kindlaks määratud ka hinnad (palju võid maksta üks kingapaar). Üldjuhul kohtud. 1816/1819Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja puudusid tsunftidel ja kiltidel kaubanduslikud vahendajad. kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. Meister müüs kauba vahetult ostjale. Vaatamata konkurentsi rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. puudumisele ja tsunftide monopoolsele seisundile oli tollaste võis kolida teise mõisa, kui mitte linna või kubermangu. käsitöökaupade kvaliteet väga kõrge. Manufaktuurid hakkasid tekkima 16.-17. sajandil. Tegemist oli Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. Talupojad said
· 1802- TÜ taasavamine saksakeelse keiserliku ülikoolina. /Eestimaa talurahvaseadus: Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talup. õigus vallasvarale · 1813-1832- H.Rosenplanter ,,Beiträge" baltisaksa ajakirjandus. keele ja kultuuriteaduslik. Mõeldud saksa pastoritele, et oskaks keelt. · 1819- Liivimaa talurahva vabastamine. / Pärisorjuse kaotamine, talup. oli vaba ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talup. rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talup. võis kolida teise mõisa, kuid mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. · 1821- O.W.Masingu õpetlik nädalaleht ,,Maarahva nädalaleht" Kuidas harida maad, ravida haigusi. Valgustuslik · 1838- Õpetatud Eesti Seltsi rajamine, ÕES-i asutajaliikmeteks olid Friedrich Robert
talunikud ei maksnud enam renti ega teinud mõisategu. Pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu. 51) Eesti- ja Liivimaa 1816/1819 talurahvaseaduste põhisisu? 1816; 1819- Pärisorjuse kaotamine, koormisenormid kaotati. Talupoeg sai isikliku vabaduse ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talupoeg rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talupoeg võis kolida teise mõisa, kui mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. 52) Eesti- ja Liivimaa 1849/1856 talurahva seaduste põhisisu? 1849- Talude järk-järguline müümise korraldamine, mis pidi kaasa tooma teoorjuse kadumise. Talu võis osta ja müüa. Päriseksostmisega kaasnes kruntiajamine (tekkisid komplekssed maaomandid).
a Eestimaal 1819. a Liivimaal talupoeg sai isiklikult vabaks (perekonnanimede panek), maa jäi mõisnikule ja talupoeg pidi seda rentima, koormised asendati rendilepinguga, liikumisvabadus jäi piiratuks see ei kaotanud kriisi majanduses, jätkus talumaade mõisastamine, mistõttu kasvas ka teorent, talude pärilik kasutusõigus kaotati Talurahva omavalitsuse kujunemine: peale priiks laskmist loodi iga mõisa alal talupoegadest omaette kogukond e vald kõik talupojad kuulusid talurahvaseisusesse, mis jagunes mõisarahvaks ja külarahvaks: pererahvas (40%), sulaserahvas (30%), vabadikud e popsid e saunikud (20%) vallakogukonna ülesanded: vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja karistasid väiksemate üleastumiste eest vallakogukond kandis ühist vastutust magasinvilja varumise eest vaestehoolekanne vallal lasus vastutus kogukonna koormiste täitmiste eest, kehtis ringkäendus, teede korrashoid,
annaabi.ee 
