tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti, üle saja sai haavata. 27.29. novembril toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest. (http://www.estonica.org/est/lugu.html? kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04.03.08 18.49 ) 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu.1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos.1905
sotsiaaldemokraatide organiseeritud tööliste poliitilisel manifestatsioonil osalejaid; 94 inimest tapeti, üle saja sai haavata. 27.29. novembril toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati "vabariikideks". Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest. Novembrisdetsembris kuulutas valitsus Balti kubermangudes välja sõjaseisukorra. Detsembris purustasid, põletasid või rüüstasid linnatööliste ja nendega liitunud talupoegade salgad ühe nädala jooksul (12.20
Järjekordne üldstreik toimus 8. novembril (vkj 26. oktoobril). 10.–12. detsembril (vkj 27.–29. novembril) 1905 toimus Tartus üle-eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati “vabariikideks”. Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest. Poliitiliste parteide tekkimine Pärast Nikolai II poolt välja antud 17. oktoobri manifesti asutati 1905. aasta oktoobris-novembris Eestis esimesed legaalsed parteid. Konservatiivsed mõõdukad liberaalid eesotsas Jaan Tõnissoniga asutasid Tartus Eesti
võimalus sekkuda valitsuse tegevusega, oli spets kontaktikomitee, Petr Nõuk jälgis tähelepanelikult valitsuse tegevust, kritiseeriti valitsust, nõuti mitmesuguseid reforme, võimalikult kiiresti ja põhjalikke. Valitsus oli sunnitud nende soovidega arvestama, revol levides ei jäänud see ainsaks omataoliseks, revol mujal toimus Petr eeskujul, kõikides suuremates keskustes moodustati TSSN-e. Tehastes tehasekomiteed, külades talurahvakomiteed, sõjaväeosades soldatite komiteed, koondusid suuremateks nõukogudeks jne. Nõukogude puhul eriline roll kuulus TK-dele, kõikjal need algusest peale olid vasakmeelsete poliitikute kontrolli all. Kõiki komiteesid ja nõukogusid tuntakse Revolutsioonilise Demokraatia nime all. Selle nõuded aja jooksul hakkasid järjest kasvama, esialgu poldud rahul valitsuse korralduste kiiruse ja ellu viimisega, hiljem esitati uusi nõudmisi.
põgenenud Tallinnast. Järjekordne üldstreik toimus 26. oktoobril, aga 27.–29. novembril 1905 toimus Tartus üle- eestiline rahvaesindajate kongress, mis lõhenes kaheks eraldi koosolekuks, millest ühel nõuti põhiseaduslikku korda ja ähvardati valitsust passiivse vastupanuga, teisel kutsuti üles isevalitsust kukutama ja moodustama revolutsioonilisi omavalitsusi. Umbes 50 vallas moodustatigi vallavalitsuste asemele talurahvakomiteed, mida mõnel pool nimetati “vabariikideks”. Paljudes valdades seadis rahvas omal algatusel sisse emakeelse õpetuse vallakoolis, sulges kõrtsid, boikoteeris tsaariametnikke, keeldus maksude maksmisest ja nekrutite andmisest Vabadusepäevad: õiguste laienemine, erakondade kujunemine, poliitilised erimeelsused. Vabadusliikumise survel andis Nikolai II 17. oktoobril manifesti, mis lubas rahvale kodanikuõigusi ja -vabadusi ning seadusandliku riigiduuma kokkukutsumist. Sellega algasid