· 1570ndad- Venemaa sekkub uuesti; Tallinna piiramine uuesti venelaste poolt. · 1578-1583 Poola pealetung venelaste vastu; rahulepingud. Rootsi valitsemine peale Liivi sõda Põhja-Eestis Kõrgem esindaja oli kuberner. Kohalikul aadlil oli suur mõju. Riigi mõisaid valitsesi foogtid. Poola valitsemine peale Liivi sõda Lõuna-Eestis Maa jagati kolmeks: Tartu, Pärnu ja Võnnu. Talurahvad olid sunnismaised, koormused ühtlustati, kui sõda jälle tuli, siis koormused tõusid. Jesuiitide ordu tegevus ja roll Eesti ajaloos Tartus tegutses jesuiitide gümnaasium ja tõlkide seminar. Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale ning kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevus misjonitöö ja hariduse andmine. Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti
kohad olid mõeldud enamasti teisest rahvustest inimestele. EESTI KEELE ARENGU SEOS REFORMATSIOONIGA Katoliku kiriku võim Vana-Liivimaal oli tugev, kuid siiski leidsid Marthin Lutheri seisukohad vastukaja juba varakult. Usupuhastusliikumine sai alguse Riias, 1523jõudis see ka Tartusse, kus olukord läks vägagi hulluks, sest toimusid pildirüüsted. Reformatsiooni käigus keelati jumalateenistused ja suleti ka kloostrid. Talurahvad jäid võrreldes linnarahvaga rahulikumaks ja nii hakkasid ka vasallid luteri usku pooldama. Valniera naapäeval kuulutati välja ka usutunnistuse vabadus ning sellega pöördusid paljud luteri usku. Luteri usu põhimõte oli aga see, et iga rahvas pidi saama lugeda pühakirja omas keeles. Nii tehtigi 1535 Witterbergis katekismus, mis eestlasteni aga kunagi ei jõudnus, kuna see keelati Tallinna rae poolt, kuna seal olevat liiga palju vigu.
Koolilõunad üldiselt ei olnud. Kuigi peale iseseisvumist loodi mõned supiköögid, kadusid need varsti. Tavaliselt võtsid lapsed ise nädala söögi kaasa või oli jagatud nii, et üks pere hoolitses ühe päeva toidu eest aastas. Linnades olid müügilauad, kust sai saiakesi osta. Kooli ja valla vahel oli tihti lahkhelisi. Tavaline oli, et koolis taheti teha remonti ja olusi parandada, kuid vald ei andnud raha. Tihti toetasid koole tavalised talurahvad, kes mõistsid, et kui inimesed on haritumad, kasvab ka majandus ja sellest sõltub ka riigi iseseisvus. Koolide õhustik oli erinev. See sõltus kooli asukohast, paikkonna tavadest, jõukusest ja ka õpilaste koosseisust. Kuna paljud klassiruumid olid õpilasi täis topitud erinevate tavade ja harujumustega õpilasi, oli kooli keskkond tihti halb. Oli tavaline, et õpilased olid mustad, riietusid lohakalt, olid ebaviisakad, suitsetasid, lõhkusid mööblit, varastasid, vägivallatsesid
maavaldused. Kiriku rikkused ja vaimulike jõude- ja patuelu (liiderdamine, joomine), privileegid (vaimulikud ei allu ilmalikule võimule, kohtulikult karistamatud). Paavstide võimuvõitlus ilmalike valtsejatega. Ladinakeelne kirik rahvast irdunud. Kiriku reformimise vajadus. Seda ei suudetud mahasuruda, kuna M.Lutheri 95 teesi tõlgiti saksa keelde ja need hakkasid massiliselt levima. Ideed levisid trükituna (1455 Gutenberg), linnakodanikud, valitsejad ja talurahvad toetasid neid. M. Lutheri tähtsamad sündmused:2.07.1505 jäi ta tormi kätte ja tõotas eluga pääsedes mungaks hakata. Õppis Wittenbergi ülikoolid teoloogiat, tema tähelepanu koondus Piibli tekstideke, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Hakkas kahtlema, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada. 33-aastasena lõi ta 31.10.1517 Wittengergi lossikiriku uksela 95 oma vaateid selgitavaid teese. 1521 mõisteti ta paavsti bullaga
sõda" eesti kirjanduses euroopa mõistes romaan, 1902. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1856 aastal toimus eestis talurahva rahutused, sest anti välja uus talurahva seadus ja rahvas uskus heasse tsaari, et ta tahab taluravhale vaid kõige paremat. Elu on halb vaid sellepärast et balti-parun on maarahva ja tsaari vahel. Ja balti-parunid moonutavad tsaari sõnu. Seadus ütles et mõisnikud peavad maad mõõtma ja peavad sealt osa talupojale andma, aga talurahvas sai aru, et et kõik talurahvad saavad maad ja saavad vabaks. Talurahvad arvasid et parunite vimka. ,,Prohvet Maltsvet" 19saj lõpus levinud usulisest liikumisest talurahva vahel. Maltsvet käis ringi ja kuulutas et venemaal jagatakse tasuta maad kutsus eesti rahvast eestit hülgama ja Krimmi minema, parem ja viljakam pinnas paradiis. Valget laeva ootama kõik järgijad kogus lasna pae kaldale ja väitis et kohe tuleb valge laev, mis viib krimmi. Laeva ei tulnud.
Liiga provintslik, kõik siia suure hilinemisega. Liiga palju poliitikat, rohkem tähelepanu sotsiaalsele elule, majandusele ja kultuuriloole. Sajandi vahetuse paiku uued suunad ja tegijad (Max Weber), kes laiendavad ajaloo uurimise maastiku raame. Max Weber leidis, et talurahva olukord polnud hea, pilt sellest, kuidas mõisa ja talurahva suhted sajandite jooksul kujunenud, oma seletuse pärisorjuse kujunemisele. Roseneck, et pärisorjus ei tekkinud koos vallutusega, siinsed talurahvad enne sakslaste tulekut elanud üsna algelisel tasemel (ei eraomandit, õiget kohtupidamist pole, kõik sõdivad kõigi vastu, ristisõdijate tulekuks satutud venelaste, leedulaste ja skandinaavia ikkesse, st päästeti uute vallutajate tulekust). Hooldati nagu väikseseid lapsi. Pärisorjus 14. sajandi teisel poolel, kuna maa peale Jüri ööd, venelaste ja leedulaste rüüsteretkede tõttu laostunud. Talud raskes olukorras, läänimeestelt laenati vilja, loomi nii talupoegade kohustus
annaabi.ee 
