nad olid sooritanud riigieksamid. Eksamisüsteem oli range, kuid mitte seisuslik. Eduka eksami sooritamise järel võis iga seisuse esindaja tõusta kõrgemale astmele. Kraadi saamine oli hiinlase karjääri algus sellega avanes tee rikkusele ja aule. Selle seisundi võis saavutada iga andekas ja tahtekindel ning töökas inimene. Sõjaväelase seisuses oli oluline üldine füüsiline ettevalmistus, kuid sõjateaduses rõhutati ka filosoofilist aspekti. Talupojaseisust on juba iidsetest aegadest alates kõige tähtsamaks peetud (vähemalt sõnades), kuid tegelikult oli ta võlgades ja vaene. Käsitöölised olid vajalikud ja rohkearvulised, kuid füüsilist tööd ja professionaalseid oskusi peeti suursugusele inimesele alandavaks. Kõige madalam oli kaupmehe seisus, neile kehtisid mitmed alandavad piirangud. Hiina mehe esteetiline ideaal polnud mitte sõdalase tüüpi, vaid teadlase tüüpi ,,raamatinimene". Õpetust väärtustati väga
Rahvarõivad. Taive Särg Kaarma, Melanie. Voolmaa, Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981 Värv, Ellen 1998. Riietumine ja rahvarõivad. Eesti rahvakultuur. Tallinn, lk. 367396. http://www.folk.ee/kultuurilaegas/et/Li/Rahvaroivad http://www.estonica.org/et/Kultuur/Rahvakultuur/Rahvariided/ Rahvarõivad on seisuslikule ühiskonnale iseloomulikud talupojarõivad. Eestis tähistasid rahvarõivad ühtaegu seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust talupojaseisust ja maarahvast, sest valitsevad klassid kuulusid saksa rahvusse. Nimetus rahvarõivad (rahvariided) tuli tarvitusele ärkamisajal, mil C. R. Jakobson jt. rahvuslikud tegelased hakkasid taotlema tollal kadumas olevate traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel rahvusliku uhkuse rõhutamiseks. Tänapäeval kantakse rahvuslikel üritustel eelkõige 19. sajandi pidulikku talupojarõivast. Muinasaeg
Rahvarõivad (rahvariided) on nii argi- kui pidupäevadel kantavad talupojarõivad, mis on iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale. Rahvariided märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust. Nimetust rahvarõivad (esialgsel kujul rahvariided) hakati kasutama ärkamisajal, mil hakati uhkuse rõhutamiseks jällegi taotlema traditsiooniliste talupojarõivaste kandmist pidulikel kokkutulekutel. Seoses linliku elulaadi levimisega 19. sajandi teisel poolel taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad, samas hakati Eestis 19. sajandi
Ta tahtis Kurgjal praktikasse rakendada oma väheseid kogemusi, kui rikkalikke teoreetilisi teadmisi talupidamise kohta. Tema talupojaideaal oli tubli töömess ja teadlik põllupidaja, 27 kes elab tihedas seoses loodusega. Muutunud ise talupojaks, oli CRJ-il veelgi enam õigus välja astuda oma põhinõude-talurahva ja aadli võrdõiguslikkuse kaitseks C. R. Jakobson, ülistades talupojaseisust, pidas põllutööd riikide ja rahvaste majanduselu aluseks. Tolleaegses Eestis oli talupoeg tõesti keskne kuju, sest põllumajanduslik tootmine oli siis juhtiv majandusharu.. Pärnu jõe kaldalt on Kurgjalt on leitud keskmisest kiviajast pärinevaid primitiivseid kivikirveid ja talbu. Nooremast kiviajast on välja tulnud venekirveste kultuuri jälgi. Arheoloogiamälestis, maa-alune kalme pärineb 15-17. sajandist. Umbes samast ajast on teada ka siinne esimene kohanimi Kurekkulle (1515)
Lapse väärtus seisnes perekonna järjepidevuses, soo jätka-mises. Seisustest oli valitsevaks õpetlaste- ametnike seisus - shen shi. Neist kõrgemal olid täielikud targad- shen. Õpetatud ametnikud jaotati selle järgi, kuidas nad olid õiendanud riigi- eksamid. Näha oma poega teaduskraadi omanikuna oli iga hiina isa suurim unistus. Kraadi saamine oli hiinlase karjääri algus ning sellega oli lahti tee ka rikkusele ja aule. Kõige tähtsamaks on peetud talupojaseisust. Käsitööliste seisus oli rohkearvuline, kuid ei kujunenud kogu Hiina ajaloo vältel arvestatavaks jõuks. Madalaimal hierarhiaastmel olid kaupmehed. Haridus ja kasvatus oli hiinlaste jaoks väga rakenduslik ning vajalik eelkõige eduka karjääri tegemiseks. Haridus polnud Hiinas juhuslik, vaid ammune tavadesse juurdunud nähtus. Selle eest hoolitses riik pidevalt. Kultuur ja traditsioonid olid Hiinas kõige tähtsamad ja väärikamad. Hieroglüüfid,
Lapse väärtus seisnes perekonna järjepidevuses, soo jätka-mises. Seisustest oli valitsevaks õpetlaste- ametnike seisus - shen shi. Neist kõrgemal olid täielikud targad- shen. Õpetatud ametnikud jaotati selle järgi, kuidas nad olid õiendanud riigi- eksamid. Näha oma poega teaduskraadi omanikuna oli iga hiina isa suurim unistus. Kraadi saamine oli hiinlase karjääri algus ning sellega oli lahti tee ka rikkusele ja aule. Kõige tähtsamaks on peetud talupojaseisust. Käsitööliste seisus oli rohkearvuline, kuid ei kujunenud kogu Hiina ajaloo vältel arvestatavaks jõuks. Madalaimal hierarhiaastmel olid kaupmehed. Haridus ja kasvatus oli hiinlaste jaoks väga rakenduslik ning vajalik eelkõige eduka karjääri tegemiseks. Haridus polnud Hiinas juhuslik, vaid ammune tavadesse juurdunud nähtus. Selle eest hoolitses riik pidevalt. Kultuur ja traditsioonid olid Hiinas kõige tähtsamad ja väärikamad. Hieroglüüfid,
annaabi.ee 
