BIZET Prantsuse helilooja Lapsena oli erakordsete muusikaliste võimetega Õppis Pariisi konservatooriumis (juba 10-aastaselt) Elu oli raske ja eduvaene Looming ei saanud elu ajal tuntuks 5 ooperit; 3 sümfooniat; 200 instrumentaalpala ,,Carmen" sisult traagiline; tehtud kirjanik Prosper Merimee samanimelise teose põhjal. Ooper on ebatavaline, sest kujutatakse lihtinimesi. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, kus hargneb mustlastüdruku Carmeni ja talupoisi Jose traagilise armastuse lugu. Carmen on ilus ja temperamentne mustlasneiu. Ta lakkab armastamast oma endist kallimat Jose'd ja kingib oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose läheb arust ära ja sunnib Carmenit surmaähvardusel enda juurde tagasi tulema, aga Carmen seda ei tee ja Jose tapab ta. Carmen kujutab endast võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Carmen filosofeerib armastusest, sõnades, et armastus on kui vaba lind. Esietendus aastal
ja Värksa manöövritel osalenud Eesti kaitseväelased. Film taastati digitaalselt 2008. aastal. Kutsetega esilinastus toimus Tartus kinos Apollo 19. novembril 1927. Mängufilm võeti kodupubliku poolt väga hästi vastu ja filmi levitati ka mitmes välisriigis. Järgmiseks Theodor Lutsu mängufilmiks sai 1930.-ndal aastal valminud „Vahva sõdur Joosep Toots“, mis kahjuks ei ole säilinud. Film oli žanrilt komöödiafilm, mis rääkis lihvimata talupoisi Joosep Tootsi elust sõjaväeteenistuses ning tema katsetest võita tagasi armsa neiu Teele poolehoid, keda uhkeldav ratsaväeohvitser ähvardab üle lüüa. Peale mõne Oskar Lutsult laenatud kirjanduskuju ja nime pole filmil midagi ühist tema tuntud Tootsi-lugudega. Filmis tegid kaasa Arnold Vaino (Joosep Toots), Linda Vaino (Teele) ja Alfred Rüütli (ratsaväe allohvitser). Filmi stsenaristiks oli Alfred Rüütli. Linateose esilinastus toimus Tartu kinodes Apollo ja Central 6
fantaasiaromaane.Tema teosed on tuntud ohjeldamatu huumori ja kõige pilamise poolest. See on temast teinud Eesti viimaste aastate ühe enim müüdud autori. Üle poole tema senisest loomingust kuulub kettamaalima sarja. Kettamaailma tuntuimad liinid on võlur Rincewindi, linnavahtide, nõidade liinid. Samuti on Pratchett kirjutanud sarja raamatuid Noomidest. CHRISTOPHER PAOLINI- ,,Eragon" Kui Eragon leiab metsast sileda sinise kivi, peab ta seda vaese talupoisi õnnelikuks avastuseks: võib-olla saab selle eest perele talveks liha varuda. Ent kui kivist koorub ilus, safiirsinine lohepoeg, mõistab Eragon, et on leidnud pärandi, mis on peaaegu sama vana kui Impeerium ise. Üleöö võtab tema lihtne elu onu Garrow' talus sootuks teistsuguse pöördee ja ta leiab end hukatuslikust uuest maailmast, mis on täis ootamatusi, võlukunsti, vaenlasi ja uusi sõpru. Teejuhiks vaid iidne mõõk ja vana
Preili puhkepaika märgib suur kivi sisseraiutud Stackelbergide vapi ja nimega. Rahva hulgas liiguvad lood preili õnnetust armastusest mõisatöölise või talupoisi vastu. Miks see pikkade valgete juustega Ritaks kutsutud neiu arvatavalt vabasurma läks, jääbki teadmata.
konservatooriumis. Tema ooperid ei äratanud suurt tähelepanu. Seetõttu pidi andma eratunde, tegi ebahuvitavaid töid ja loominguks jäi vähe aega. Kirjutanud 5 ooperit, 3 sümfooniat ja 200 instrumentaalpala. Kuulsuse saavutas ,,Carmeniga", mille aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus. Traagiline ooper. Laval on inimesed otse rahva hulgast. Nt vabrikust, mustlaslaagrist, külast. Tegevus toimub Hispaanias Sevillas, seal Carmeni (mustlasneiu) ja talupoisi traagiline armastuslugu. Carmen kujutab ooperis võitlust inimese tunnetevabaduse eest. Tal vabadust ja vabadusjanu ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1. Viimase vaatuse härjavõitlus 2. Toreadoori ...mäng 3. ,,Habaneera" Carmen tantsib ja filosofeerib lauldes, võrdleb armastust linnuga, kes pole kerge kinni püüda ega ka kinni hoida ja kelle vaba lendu ei piira ükski seadus. Verism
hiirest lahti ütelda! Vähemalt mitte praegu! Danielle kihistas taas naerda ja läks niisama uisapäisa laval jalutama, Adeelest ja Marcist eemale. Adeele paneb oma käe nukra mehe õlale ja võtab teise käega nii enda kui Marci maski peast. Adeele: Aitab neist valedest, Marc! See elu, mida Danielle sulle pakub, ei kuulu sinule! Marc: Tõstab pea, vaatab Adeelele silma On sul must kahju, Ada? pilkavalt Kas tõesti suudab su rikutud hing tunda vähimatki kaastunnet mingi talupoisi vastu? Adeele nuuksatab Adeele: Palun, ma tean seda on raske uskuda, kuid...see ei pidanud nii minema! Mina ja Danielle püüdsime vaid oma saatust muuta! Kuula nüüd! Alguses sa tõesti olid veidi naeruväärne, kuid nädal on pikk aeg...ja Saatuse vast... Marc: Adeelet katkestades Saatus? Kas sa oled purjus, mu kaunis mademoiselle? Adeele: Marc! Danielle taandub hääletult kardinate taha. Marc: Marcus teile, preili Adeele Sinisalu! Adeele: Mida? Mis sinuga küll juhtunud on, Marc
tagandatud valla täitevkomitee esimehe Isak Strömfeldi asemel uueks vallavanemaks pannud. Jakob Steffensson (28. VII 1924 Ruhnu – 2. V 2011 Stockholm), ruhnurootsi eluolu talletaja, pillimees, hõbesepp, paadimeister ja hülgekütt. Sündis ja elas Ruhnus, kus töötas talupoisi ja hülgekütina, Saksa okupatsiooni ajal oli postivedaja ja Ruhnu kaitseteenistuses. 2. VIII 1944 lahkus koos perega Rootsi. Kasutatud kirjandus: 1943-Ruhnu vabanes punasest terrorist omal jõul (Virumaa teataja 21.10.1943) 1984-Mürskudest küntud saarte kroonika. 1997-Võitlused Läänemerel sügis 1941 ja 1942.aastal 2011-Saarte Hääl-Ruhnu kuum suvi I osa (17.10.2011) 2011-Saarte Hääl-Ruhnu kuum suvi II osa (24.10.2011)
annaabi.ee 
