Majanduses kujunesid välja feodaalsuhted, mis muutis vallutajad feodaalideks ning eestlased vaesteks talupoegadeks ja teistest sõltuvateks elanikeks. Eestlastesse suhtuti kui alamklassi, kelle majanduslikke, kultuurilisi ja poliitilisi võimalusi kitsendati märgatavalt. Pärast muistset vabadusvõitlust ei saanud enam areneda eesti kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, juriste, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Samas, kui poleks toimunud Liivimaa ristisõda, oleks eestlased ehk siiani paganad, kes kummardavad puid ja on kirjaoskamatud. Sõja tulemusena lükati ümber eestlastele varasemalt omane muinasusk ja asendati ristiusuga. Meie paganlikud traditsioonid segunesid katolike omadega, mis tõi kaasa uued väärtushinnangud ja normid, mida me tänapäeval iseenesest mõistame. Kui eestlasi poleks alistatud, oleks meil ehk endiselt kombeks ohverdada loomi, et saavutada loodusjõudude heatahtlikkust.
Eestlased jäid ilma oma eliidist, mis kas hävitati, kaotas senise positsiooni või sulandus uude valitsevasse kihti. Maa saatuse üle otsustajateks ei olnud enam vanemad, vaid Saksamaalt tulnud isandad. Eestlased ei saanud kaubelda kaugete maadega, otsustada linnade ja kloostrite rajamise üle, ei saanud areneda kõrgkultuur ei võrsunud kirjanikke, advokaate, piiskoppe. Eestlaste kultuuriloome muutus sajanditeks ühekülgseks, talupoeglikuks. Eestlaste lüüasaamise tagajärjed Positiivsed Eesti ala seoti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriruumiga - tutvuti ja järkjärgult omandati sellele iseloomulikud väärtushinnangud, traditsioonid ja normid Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir jooksis nüüd mööda Narva jõge ja Peipsi järve. See võimaldas meil rahvana püsima jääda. Jüriöö ülestõus Ülestõusu põhjused Eestlaste eriti raske olukord Taani valduses
igapäevapraktika vahel. Laialdaselt levis maainimeste ja linlaste vaheline vahetuskaubandus. Mustal turul liikus samal ajal kõikvõimalikku kaupa, kuid see maksis kõrget hinda. Vaesus konserveeris kogu olme pikaks ajaks. Sõjapäevil tuli igapäevaseid töid-toimetusi olude sunnil teha lausa esivanemate moel. Söetriikraud ja petrooleumilamp olid üldlevinud, viljapeksul võeti uuesti tarvitusele muistne koot jms. Toidulaud jäi lihtsaks ja talupoeglikuks: hommikuks söödi praekartuleid või mingit putru ja joodi viljakohvi, kohviuba võis kalli raha eest saada vaid nn kommertspoest (Viires 1998). Riietuses säilis sõjaaegne ja osalt isegi sõjaeelne stiil. Enamasti olid riided vanadest varudest kokku sobitatud ja ise õmmeldud. Moes oli lihtne range siluett, kitsad puusad ja laiad õlad. Kanti patsokkidega mantleid ja kostüüme, naised ka sitskleite. Meeste püksid olid algul laiad ja mansettidega, kuid 1950. aastail juba tunduvalt
Poliitiline, rahvuslik, usuline või sotsiaalne võitlus? Sündmustiku ülevaade. Põhjused ja taust suurel määral ebaselged. 16. sajandi Renneri kroonika kajastab seda talupoegade mässuna, kuid selleks ajaks "eestlane" ja "talupoeg" tähenduselt pmst võrdsustunud. Peaaegu kaasaegne Wartberge Hermanni kroonika nimetab seda vastristitute usutaganemiseks, aga kroonika on kirjutatud saksa ordu huvisid esindavate dokumentide põhjal. Talupoeglikuks raske pidada. Vastuhakk eelnevalt korraldatud, juhid võtsid ühendust ja sõlmisid kokkuleppeid rootsi ja pihkva võimukandjatega ning olid ühenduses taani kuningaga. Vaevalt tegu ka paganate võitlusega kristlaste vastu: vastast nimetati liivimaal tavapäraselt uskmatuiks, apostaatideks jne. Ülestõus algas harjumaal ööl vastu jüripäeva 23. aprillil 1343. põletati mõisasid ja tapeti aadlikke. Vägi asus sõjalaagrisse tallinna külje all. U samal ajal algab
Tõenäoliselt moodustasid elanikkonna kihi, kes olid oma staatuselt paremas olukorras kui talupojad, vb olid õigustatud mingisuguseid makse koguma, aga hiljem nad kaovad. Üks hüpotees see, et 14. saj keskpaigaks sotsiaalne surve vahekihile oli hakanud neid nivelleerima tavalise talupogekonnaga, see oli areng, mis nende hulgas rahulolematuse tekitas ja põhjustas potentsiaalselt vastuhaku. Ülestõusu ei saa puht talupoeglikuks pidada, sest neil olid diplomaatilised sidemed välismaailmaga (nt Rootsi kuningas), neil on mingisugused kontaktid Ordu ja Taani kuningaga. Mis puudutab P-Eesti vasallkonda, siis Harju ja Virumaa oli formuleerunud juba rüütelkond, mis omas kaasarääkimisõigust kuninga juures. Rüütelkonna juhtkonna moodustas maanõukogu, kus esindatud tähtsamad aadli perekonnad, 1334. aasta ? jooksul on
annaabi.ee 
