Oleks ju tegelikult saadud hakkama ka ühega, see oleks olnud parem ja ei tekitaks segadust. Kui ühel ja samal ajal ja riigis oli 2 süsteemi, siis oleks see minu arvates suht mõtetu olnud. Kuna maa ilma talupoegadeta oli väärtusetu, siis muudeti talupojad sunnismaisteks, mis tähendab, et talupojad ei tohtinud ilma loata elukohta vahetada. Sellest hakkas kujunema pärisorjus ja niigi oli vaja juurde rohkem töökäsi. Pärisorje saadi enamasti vabde talupoe-gade hulgast. Ta pidi töötama feodaali majapidamises samamoodi kui tavaline ori. Pärisori võis omada majapidamist, kariloomi, perekonda ja tööriistu, tavaline ori aga mitte midagi. Pärisorja omanik võis küll teda karistada, müüa, vahetada ning osta, aga tapmine oli keelatud. Tavaorjal puudusid vähimatki õigused. Arvan, et talupoegadel oleks olnud õigus elukohta vahetada ning teha just neid põllumajandustöid, mis talle meeldis. Miks tavalisel orjal puudusid igasugused
õpipoisina. Ivo Shenkenberg juhtis Vene-Liivi sõjas Vene vägede vastu sõdinud Eesti väesalka. 1576. aastal hõivasid Liivi maale tunginud Vene väed Pärnust põhja poolsed alad, kaasa arvatud Koluvere lossi ja Haapsalu. Rootslaste käes oli jäänd vaid Tallinn koos lähe ma ümbruse ga. Juuli kuus j õudsid Vene väed Tallinna lähistele, raad ja kohalikud Rootsi v õi mud kindlustasid linna ja varusid laske m o ona. Ivo Schenkenberg m o odustas Tallinna p õgenenud talupoe gadest linna kaitseks väesalga.Tänu julge ja kavala tegutse mise tõttu sai te ma lipkond kiiresti tuntuks, Ivo pälvis hüüdni me "Eestimaa Hannibal" ja te ma salka hakati selle järgi kutsuma Hannibali rahvaks 1577. aasta 23. jaanuaril saabusid Vene väed Tallinna alla. Pühavai mu kiriku pastori Balthasar Russowi Liivi maa kroonika and m etel olnud seal kokku 50 000 m e e st(arvatavasti liialdatud and med ). Piiramisvägi tõi endaga kaasa suurtükke, sealhulgas ka m üüsreid.
pingid, maga misase m ed, kirstud riiete hoid miseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suvek öök , laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XI X sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esi mesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu k ättesaadavad vaid jõukatele talupoe gadele. Vaese m rahvas elas veel kaua pi medas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid hee geldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga kohviveski ja roosidega serviisid, e e sti aegsed toolid ja nelja sahtliga ku m mutid. Tänapäeval leiab selliseid asju vaid muuseu mides. Ka tol ajal olid muuseu mid ole mas. Pea miselt oli seal palju loo mi ja väike osa asjadest on muuseu mis väljas
varjama, siis võtab ise kuritööst osa. Jaanile vastandub kalk ning variserlik Virgu Andres. Siiski le evendab üldist rusuvat ja lootusetut õhkkonda Virgu Andrese õilsa me elne tütar Anni, kes südam e sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse. Ro maan sisendab arusaama ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal te ma liik m eist puudub v õi malus ini mväärseks eluks. AJALOOLINE TRILOOGIA ,, Mahtra sõda" Esimene ulatuslik panoraamro maan Eesti kirjanduses. Kujutab: talupoe gade vastuhakku Mahtra m õisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra m õisa ning selle elanike k õrval on Vilde loonud m õttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad ro maani kesksed tegelased talupoe gade, m õisnike ja sundijate seast. Need on kange kaelne teo m e es N õllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina, noor ja vana parun von Heidegg, op man Vinter, Kupja Ants jt. Baltimaade
paljastav, kriitiline. Prantsusmaa * Honore de Daumier. Ta on kunstiajaloo tuntumaid karikaturiste. Pilkas o ma aja seltskonda, naeruvääristas pahesid; on teinud karikatuure ka poliitilistel tee madel. Figuurid ja n äod on m o onutatud, kuid väga il me kad. Daumier oli ka väga hea maalija. * Jean François Millet. On e eskätt talupoe gade maalija. Ei kujuta aga talupoegi l õbutse mas ja pidutse mas, nagu vare m ko m b eks, vaid töö ja tõsiste toimingute juures. Maalid on lihtsad, rahulikud; ülekaalus on raskepärane ja kurvam e elne toon. Tuntuim töö ,,Viljapeade korjajad" põllul ku m mardamas kol m vana vaest naist, kes teostavad n
annaabi.ee 
