küla vahelisel mäekünkal metsa sees. Meegomäe küla nime saamisloo kohta on mitmeid oletusi ja legende. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta on aga aastast 1638. Liivimaa Revisjoniraamatus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus”, s.o. kunagi haritud vaba maa, kus veel uut harijat ja maksumaksjat ei ole. 1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet. Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009). 1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos, mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile.
7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga - Ratsionalism seadis eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise. Ratsionalistllikud õpetlased jagasid lihtrahvale kasulikke näpunäiteid ja teadmisi. 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! - Selle tähtsaimaks sätteks oli talude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine, mis andis talupoja järglastele kindla eluaseme, kust ei tohtinud mõisnik taluperet välja visata kui kõik koormised mõisale olid täidetud. Liivimaal võeti säärane määrus vastu aastal 1804 ja Eestimaal 1802. Samuti nähti ette ka teokoormiste normeerimine talu majandusliku kandevõime suhtes, mis ei lasknud ebaviljaka või suure põlluga talupoegadele suuri teotöid ja koormisi peale panna. 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850)
natsiparteis (E. Röhm ja SA) Augustis 1934, peale Hindenburgi surma ühendas Hitler presidendi ja kantsleri ametid ja sai Saksa rahva juhiks e. Füüreriks. Tagajärg Saksamaa muutus totalitaarseks diktatuuriga riigiks Majandusele seevastu Hitleri poliitika oli positiivne: tööpuudus kadus, elatustase tõusis, maj. Kasv. N.Liit-I viistaku tagajärjed 1. Represseeriti u. 12-15 milj taluperet. 2. Talupoja klassi hävitamisega algas N.Liidus suur nälg, mille tagajärjel suri 5-7 milj. (19 milj.) inimest. 3. Massiliselt inimesi oli küüditatud Siberisse (GULAG-i vungilaagrid, väljasaadetute asulad) 4. Paljud komnoored ja pioneerid läksid vabatahtlikult ehitama ,,Helget tulevikku ja suuri tehaseid" Kollektiviseerimine oli lõpule viidud Stalini terror II viistakul (1934-38) oli eesmärgiks suured sõjatehased 1934. a
Maa uued peremehed hakkasid kalasaagilt kümnist võtma. Kalasaagis esikohal räim. Teised püütavad merekalad olid lest, kilu, tursk, koha, angerjas, haug. -Maakäsitöö Saksa-Taani vallutuse järgselt kujunes Eestis välja profesionaalne linnakäsitöö. Esialgu oli selle mõju maakäsitööle väga tagasihoidlik. Maakäsitöö rajanes endiselt eestlaste käsitööoskustel ja rahuldas maaharija tööriistade ja tarbevara vajadused. Taluperet kui talumajapidamisel rajanevat leibkonda ei tohi pidada samaseks talupidaja perekonnaga, sest peresse kuulus veel muid inimesi: kaugemaid sugulasi, teenijaid. Pere kandev osa oli pererahvas, e peremehe ja perenaise perekond koos lähisugulastega. Sulasrahvas oli ebapüsiv. Sulased ja teenijatüdrukud vahetasid teenistuskohti. Ühel aastal võis teenijaid olla, teisel aastal mitte. Talurahva õiguslik olukord ja selle muutumine Eestis XIIIXVI saj. Küla kui haldusüksus.
Starostid, kes siia asuvad on poola või leedu kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased. Isiklik osa oli vaid 1/3. Eesti aladel 9 starovskonda( Helme, Kirumpäe, Laiuse, Põltsamaa,Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi , Tartu). Läti aladel 31 starovskonda. Eesti aladel Starovkonnad jagunesid riigimõisadeks, seal oli 38 riigimõisa ( kutsuti folvarkideks)Igas starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki. Keskmises igas riigimõisas elas 200-400 taluperet Kokku tartu riigimõisas 10 0000 ha. Tõenäoliselt tunduvalt suurem. Folvark jagunes omakorda küladeks ( vardjeskondadeks või põhjaskondadeks). 25 %, mis Lõuna. Eestis eravaldusesse jäi läänistati, peamiselt sõjateenistuses osalemise eest. Lääänistamine toimub väikeläänide näol, said pärilikeks vasallideks. Jagati vasallilääniõigused. Pärilikku lääniõigust on suhteliselt vähe. Läänisaajad olid esialgu 45
annaabi.ee 
