http://www.abiks.pri.ee Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade maad olid
kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Kui võimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema õnnetuseks oli ta päranduseks saanud tühja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mõjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad võeti ära. Kuna mõisad läksid riigile, siis mõisnikud ei saanud talupegi enam nii palju käsutada. Hakati täpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis tähendas, et mõisnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ära kasutada. Kui talupojal oli siiski mõisnikuga probleeme, siis võis ta selle üle kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad võisid jälle natuke inimlikumalt elada, vähemalt nii palju, kui võimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis. Kuigi talupoegade
eelnenud Saksa ajast kui ka jrgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis testi nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt klavate snadega? Kui vimule sai Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist 1672. aastal ning kuna tema nnetuseks oli ta pranduseks saanud thja riigikassa, siis alustas ta reduktsiooni. See mjus erinevatele seisustele erinevalt. Balti aadlitele see ei meeldinud, sest just nende maad veti ra. Kuna misad lksid riigile, siis misnikud ei saanud talupegi enam nii palju ksutada. Hakati tpsemalt kirja panema talupoegade koormisi, mis thendas, et misnikud ei saanud talupoegi enam nii karmilt enda huvides ra kasutada. Kui talupojal oli siiski misnikuga probleeme, siis vis ta selle le kaevata. See parandas suuresti talupoegade elu ning nad visid jlle natuke inimlikumalt elada, vhemalt nii palju, kui vimalik. Eestis kasvatati peamiselt teravilja, milleks oli enamjaolt rukis.
c) Mõisnik võis talupojalt maa ära võtta. d) Mõisnikel õigus ihunuhtlusele. 5) Näljahäda pärast 17. Saj lõppu Eestit tabas 1694. aastal. Ilma oli ebasoodne viljakasvuks: suvi läbi sadas kõlma vihma, sügisene varajane külm hävitas suvivilja. (Toidupuudus valitses ka linnades) 1696. a hakkasid inimesed nälga surema. Sel ajal söödi kõike, mis ette juhtus- õlgi, puukoort, sõnnikut. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingit abi. Samal ajal, kui talupegi suri massiliselt, veeti vilja välja. (Rootsi ja Soome, kus nälg oli veel suurem) Suur nälg lõppes Eestis 1698. aastal. Kokku suri u 70 000 inimest (20% rahvastikust). 3. teema: Hariduselu Rootsi ajal 1) Luteri kirik Rootsi riik asus aktiivselt Eesti talupoegade seal levitama luterlust. Kirikutes hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi, et kõik aru saaksid. Köstrid hakkasid õpetama talupoegadele kirikulaulu ja katekismust, kuid
ütlesid, et nad peavad seda valvama ja ei tohi sealt lahkuda, sest muidu saavad nad hiljem palju karistada. Kuid joobunud talupojad läksid aina hullemaks. Mõned neist juba tikkusid soldatitele kallale, et püsse oma kätta saada ja nendest proovida lasta. Lõpuks kargas Jüri Tork Ühele soldatile kallale ja rebis talt pagunid ära. Soldatid avasid tule tema pihta. Sõda nõudis esimese ohvri. Nüüd jooksid talupojad soldatitele kallale oma teivaste ja vaiadega. Soldatid tulistasid, kuid talupegi ei tahtnud ikka vähemaks jääda. Paljud soldatid trügisid talupoegadest läbi, tääkidega endale teeda tehes ja jooksid kogust jõust minema. Mõned neist hüppasid hobuste peale. Laiming tõmmati jalgupidi hobuselt maha, kuid kuidagi õnnestus ka temal minema saada hobusega. Talupojad ajasid neid nüüd taga. Adra Mihkel hüüdis, et maameest võit, kuid sel samal silmapilgul lasi üks soldat ta maha ja ütles,et küll ma sulle näitan, kelle võit on
ütlesid, et nad peavad seda valvama ja ei tohi sealt lahkuda, sest muidu saavad nad hiljem palju karistada. Kuid joobunud talupojad läksid aina hullemaks. Mõned neist juba tikkusid soldatitele kallale, et püsse oma kätta saada ja nendest proovida lasta. Lõpuks kargas Jüri Tork Ühele soldatile kallale ja rebis talt pagunid ära. Soldatid avasid tule tema pihta. Sõda nõudis esimese ohvri. Nüüd jooksid talupojad soldatitele kallale oma teivaste ja vaiadega. Soldatid tulistasid, kuid talupegi ei tahtnud ikka vähemaks jääda. Paljud soldatid trügisid talupoegadest läbi, tääkidega endale teeda tehes ja jooksid kogust jõust minema. Mõned neist hüppasid hobuste peale. Laiming tõmmati jalgupidi hobuselt maha, kuid kuidagi õnnestus ka temal minema saada hobusega. Talupojad ajasid neid nüüd taga. Adra Mihkel hüüdis, et maameest võit, kuid sel samal silmapilgul lasi üks soldat ta maha ja ütles,et küll ma sulle näitan, kelle võit on
annaabi.ee 
