end suudelda. Alguses Katharina tõrgub, kuid lõpuks nad suudlevad. Katharina kuulas oma mehe sõna ega julgenud talle midagi vastu öelda. Ta on oma mehe ees alandlik ja üldse käitub kõigiga sõbralikult ja heldelt. Nõnda taltsutaski Petruchio Tõrksa Katharina, kasutades samasugust tõrksust, õelust ja vastikust, nagu oli käitunud Katharina. Raamat oli väga hea. Mulle meeldis just, kuidas Petruchio kasutas naise õelust tema enda vastu. Kuid ta sai taltsutamisega väga hästi hakkama. Mulle meeldivad just sellised raamatud: komöödiad, selge sisuga. Selle raamatu juures säilis minus koguaeg põnevus, et mis nüüd järgmiseks juhtub... Shakespeare, on minu arvates üks paremaid kirjanike.
Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede ,,taltsutamisega", et toota elektrit metallurgia-, keemia- ja paberitööstuse energiamahuka tegevuse tarvis. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Kuna Norras on maad mis sobib põllumajandusega tegelemiseks ainult 3% pindalast, siis on merel Norra majanduses tähtis roll. Toorainevedu pani aluse Norra tõusule juhtivaks laevandusriigiks
mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede ,,taltsutamisega", et toota elektrit metallurgia-, keemia- ja paberitööstuse energiamahuka tegevuse tarvis. Merel on Norra majanduses tähtis roll. Toorainevedu pani aluse Norra tõusule juhtivaks laevandusriigiks. Laevandustraditsioonid lõid omakorda baasi tänapäevastele meretööstusharudele, milleks on nafta- ja gaasitööstus, laevandusvarustuse tootmine ja mereandide tööstus. Hiljaaegu aga on turismist saanud üks Norra kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid.
tööjõuressursse, teaduse saavutusi. Peamine aga seista vastu Ameerika Ühendriikide majanduslikule ja poliitilisele hegemooniale maailmas. On siis püstitatud eesmärgid saavutatud? Nii Euroopas kui kogu maailmas on vahepeal palju muutunud. Süvenenud on kapitalismi üldkriis, suurenenud üksikute riikide vastuolud, järsult teravnenud energia-, tooraine- ning toiduainetekriis. Raskusi on ka inflatsiooni taltsutamisega. Käsil on ühisraha sisseseadmine. Kiiresti suureneb tööpuudus. Demograafiline situatsioon ennustab, et lähema 10 aasta jooksul hakkab igal aastal tööd otsima 5-6 miljonit kätepaari. Nüüd Euroopa Liiduks ümber nimetatud Euroopa Majandusühenduse eesmärgiks oli tolliliidu moodustamine ja ühtne agraarpoliitika, mida ei ole suudetud tänaseni paika panna. Rooma kokkuleppes on mainitud, et liikmesmaad peavad kindlustama põllumajanduslikule elanikkonnale õiglase
mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede ,,taltsutamisega", et toota elektrit metallurgia-, keemia- ja paberitööstuse energiamahuka tegevuse tarvis. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. 14 Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist
annaabi.ee 
