Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taltsutamatut" - 7 õppematerjali

Stepihunt
1
doc

Stepihunt

Esile kerkib loomalik instinkt ­ elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. 2. Harry polnud rahul ei iseenda ega oma eluga. Stepihundil oli kaks loomust ­ üks inimlik ja teine hundilik. Harry puhul on need 2 poolt omavahel pidevas surmavaenus ja elavad teineteise kahjuks. Kõik nägid temas ainult ühte külge. Mõned armastasid teda kui peent, tarka ja omapärast inimest. Oli ka selliseid, kes armastasid temas vaba , metsikut, taltsutamatut hunti ning pettusid, kui hunt oli järsku inimene, kes igatses õrnuse ja headuse järele. Vahetevahel suutsid hunt ja inimene ka koostööd teha ning teineteist tugevdada. Üksiolemine ja sõltumatus ei olnud talle sooviks ega sihiks, vaid see oli tema saatus. Stepihunt kuulus enesetapjate kilda. Sellist liiki inimesed on näiteks kunstnikud, kellel on justkui kaks hinge. Üksikutel õnnehetkedel sünnivadki suured kunstiteosed. Stepihundi silme läbi on kodanlus mõttetu, võlts.

Kirjandus → Kirjandus
633 allalaadimist
Referaat Poseidonist
8
docx

Referaat Poseidonist

peitsid end. Neiu avastas delfiini, kelle Poseidon hiljem suurest tänust tõstis tähtede hulka. Poseidonil ja Amphitritel oli poeg Triton, Merejumalal oli palju lapsi ka teiste naistega. 1.2 Merede valitseja Poseidon elas meresügavuses. Sealt ilmus ta nähtavaks koos suure saatkonnaga, kuhu kuulusid mereloomad ja väikesed merejumalad. Teda tunti kui taltsutamatut jumalat, sest tema elemendiks oli tormiline meri. Arvati isegi, et Poseidoni viha tekitab maavärinaid. Kolmhargiga suutis ta mere hetkega mõllama panna. Tihti sai Egeuse merel tunda ootamatuid tormihooge, mille oli tekitanud Poseidon oma võimsa kolmhargiga. Kreeklaste seas oli merejumala kultus laialt levinud. Ateena linnal aga polnud Poseidoniga just kõige paremad läbisaamised. Kuna ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena,

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Viktor Kingissepp
5
docx

Viktor Kingissepp

katteks ta jättis Volmarisse 8 roodu Pataljon murdis soomusauto Vanapagan ja läti patarei toetusel keskpäeval lõplikult sakslaste vastupanu Stürzenhofi juures Sakslaste kaotused osutusid raskeks: kohapeale jäi maha kümmekond surnut, vangi langes 21 landesveerlast, võeti kolm kuulipildujat ja muud varustust Pealetungil andis vaenlasele otsustava löögi al-kpt Rudolf Roki juhatusel 5 rood, kes liikus tee suunas Mehed otse tormasid lahingusse, osutades taltsutamatut võitlusiha Vaenlane põgenes suures segaduses Kalevlaste Maleva ründas samal ajal teist korda Skangalit ja vallutas selle Skangali ja Starte vallutamisega oli Landeswehri pealetung Volmari suunas lõplikult murtud Samal ajal olid Kuperjanovi partisanid koos soomusrongide dessantosadega surunud oma eelmise päeva edu arendades sakslased raudtee piirkonnas Rauna jõe taha3 polk, löönud rindel tagasi kõik vaenlase ägedad kallaletungikatsed, korraldas ltn

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
Essee raamatu-Määravad hetked-põhjal
9
doc

Essee raamatu "Määravad hetked" põhjal

et hetkel oluline ei mataks enda alla fundamentaalset olulist. Üks võimalus, kuidas seda teha, on lähtuda Rooma keisri ja filosoofi Marcus Aureliuse nõuandest ja isiklikust eeskujust. Marcus teadis vägagi hästi, mis on tegeliku elu mured ja vastutus, sest ta veetis suurema osa oma teadlikust elust maadeldes üle jõu käivate valitsemisprobleemidega. Aastatel 161- 180 valitses ta kiiret, vastuolulist ja taltsutamatut impeeriumi, mis laienes ulatuslikult Euroopasse, Põhja-Aafrikasse ja Kaug-Itta. Marcus oli ka pontifex maximus, Tooma religiooni ülempreester ja Rooma kohtu kõrgeim võim. Kui tema tervis halvenes, veetis ta elu lõpupäevad mitmeid aastaid Roomast eemal, kust juhtis vägesid pikaajalistel sõjakäikudel ja vallutusretkedel. On imekspandav, et see koormatud ja praktiline mees oli ka filosoof. Marcus hoolis

Filosoofia → Filosoofia
43 allalaadimist
Eesti Vabadussõda
11
doc

Eesti Vabadussõda

katteks ta jättis Volmarisse 8. roodu. Pataljon murdis soomusauto "Vanapagan" ja läti patarei toetusel keskpäeval lõplikult sakslaste vastupanu Stürzenhofi juures. Sakslaste kaotused osutusid raskeks: kohapeale jäi maha kümmekond surnut, vangi langes 21 landesveerlast, võeti kolm kuulipildujat ja muud varustust. Pealetungil andis vaenlasele otsustava löögi al.-kpt. Rudolf Roki juhatusel 5. rood, kes liikus tee suunas. Mehed otse tormasid lahingusse, osutades taltsutamatut võitlusiha. Vaenlane põgenes suures segaduses. Kalevlaste Maleva ründas samal ajal teist korda Skangalit ja vallutas selle. Skangali ja Starte vallutamisega oli Landeswehr'i pealetung Volmari suunas lõplikult murtud. Samal ajal olid Kuperjanovi partisanid koos soomusrongide dessantosadega surunud oma eelmise päeva edu arendades sakslased raudtee piirkonnas Rauna jõe taha.3. polk, löönud rindel tagasi kõik vaenlase ägedad kallaletungikatsed, korraldas ltn. J

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Anne Boleyni õnn ja hukk-- Robert Widl
16
doc

"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl

õukonnas, näib olevat tema olemusse oma jäljed jätnud. Aga sellegipoolest on ta teistsugune. Tema võitlusvalmis hinges on vääramatut meelekindlust. Mary Boleyn on kergemeelne ja sihipäratu, ta laseb kõigel minna ja võtab kõike muretult, nii nagu see parajasti kätte juhtub, ja püüab passiivselt sellest parimat haarata. Kuid Anne on pärinud ühevõõra nii oma vaimselt nüri isa täitmatut auahnust kui ka emapoolse vanaisa taltsutamatut kindlameelsust mitte midagi poolikult teha, kõike tahta, kõike võita. Kõik või mitte midagi ­ saab selle nõtke, saleda, mustajuukselise, tumedate põlevate silmade ja kergelt laulva aldiga Anne'i motoks. Kuningas kiindub Anne'i. Ta hakkab talle saatma kirju, kuid Anne on piisavalt auahne, et mitte tahta muutuda kuninga metressiks. Kuningas tärkab kirg jahtida Anne'i, seda salapärast naist. Henry saadab mitmeid kirju, kuid Henry VIII ei unusta Anneäi. Tema ei loobu võitluseta

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
E Bornhöhe Ajaloolised jutustused tasuja
0
docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

sõna lausumata, ainult Christoph jäi seisma, vaatas vennale silma sisse ja ütles pead vangutades: «Mis mõte sul on, Ivo?» «Pole sinu asi,» purskas Ivo. «Su nägu ei kuuluta head ette; sa tahad Gabrieliga tüli otsida.» «Kas sina ka teda armastad?» «Armastan või mitte, aga õigust ütelda, ta ei ole kõige pahem poiss ja peaasi -- ta on tõesti ilmsüüta.» «Kasi mu silmist,» kärgatas Ivo rusikat tõstes, «muidu võiksin unustada, et sa mu vend oled!» Christoph, kes venna taltsutamatut viha tundis, taganes õlgu kehitades. Ivo astus telki, mida õues põleva tule kuma vähe valgustas. Gabriel lamas üksipäini telgi nurgas; ta-käed ja jalad olid ahelais, mis tasakesi kõlisesid, kui ta pead tulija poole pööras. «See on ilus, et sa ise vaest vangi vaatama tuled,» hüüdis ta Ivole vastu; «õige võõrustaja kohus on külaliste aega viita.» «Aeg läheb sul vist igavaks,» urises Ivo hammaste vahelt. «Ma ei ütle ei,» kostis Gabriel haigutades. 346

Kirjandus → Kirjandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun