mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete värvipindadega, tumedad kontuurid *Paul Cezanne "Natüürmort sibulatega", "Sainte-Victoire' mägi" Loodust maalis kui geomeetrilisi kujundeid (3nurgad,ringid..) *Henri de Toulouse-Lautrec "Tualett" (alasti naine istub,selja tagant),
Postimpressionism - Vincent van Gogh tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist.
kaevurite kaitsel konflikti kirikuvõimudega. Pärast seda oli tal põhjus kunstnikuks hakata. Ta elas mitmel pool Belgias ja Hollandis, 18861888 Pariisis, hiljem Arlesis ja Saint-Rémys. 1890. aasta mais kolis ta Pariisi lähedale Auvers-sur-Oise'i, kus kuu aja pärast elust lahkus.Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. LOOMING Oma tõeliseväljendusvahendi heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Gogh'i köitis neoimpressionistide värvirõõm, Jaapani puugravüür ja Millet' realism. Gogh töötas mõnda aega Gauguiniga Arles'is ning seal nad avastasidki värvide ja joonte väljendusjõu. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide läbi. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli Van Goghi
ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste (post = pärast). Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (pr. vänsan fan gog) ( hollandi päraselt vinsent fan hoh)(1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest.
peagi lahku. Kolm suurt moodsa kunsti eelkäijat olid omavahel vägagi erinevad, ometi tavatsetakse neid ning mõnesid nende mõttekaaslasi ja kaasaegseid nimetada postimpressionistideks - nendeks, kes tulid pärast impressioniste. Postimpressionism oli puhtprantsuslik nähtus, kuid mõju avaldas ta hiljem kogu Euroopa kunstile. Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest.
ebaoluliseks. Pilt oli neile eelkõige visuaalne objekt ja selle vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Nende teoste motiivid on ülilihtsad--maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. Nõnda erines nende kunst ajastule iseloomulikumast literatuursest sümbolismist. VINCENT van GOGH (Päevalilled, Tähisöö, Saapad) (Traagilise saatusega hollandlane Vincent van Gogh (1853-1890) jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest.
lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine. Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna- Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest
kinkinud. Aga tal polnud Peruu kulda, isegi Ameerikat polnud tol ajal veel avastatud. õnneks tuli talle appi ootamatu juhtum. «Kas sa kasid siit, Egiptuse rohutirts!» kuuldi platsi hämarast nurgast kiledat häält. Noor tütarlaps pöördus kohkunult ümber. See polnud enam paljaspäise hääl, see oli naise kuri ja äge hääl. Hüüatus, mis mustlastüdrukule hirmu tegi, sünnitas palju rõõmu lastele, kes platsil ringi hulkusid. «See on see Roland'i torni vanake,» karjusid nad taltsutamatult naerdes, «see on see kaltsukott, kes seal kirub! Pole vist süüa saanud. Viime talle siit mõne ülejäänud raasu!» Kõik nad tormasid Sammasmaja poole. Gringoire oli tantsijanna hämmeldust kasutanud, et minema lipsata. Laste kisa tuletas talle meelde, et ka tema polnud veel õhtust söönud. Ta jooksis kohe neile järele. Jõmpsikatel olid aga väledamad jalad: kui tema pärale jõudis, oli kõik juba söödud. Polnud järele jäänud isegi 3 4 viletsat leiba, viis sol'i nael
ta elu. Veel enam, d'Artagnan on kergitanud tema maski, seda kaitset, millega mileedi ennast, varjab ja mis teeb ta nii tugevaks. D'Artagnan ajas Buckinghami pea kohalt minema äikese, millega Richelieu oli teda kuninganna kaudu ähvardanud, selle Buckinghami pea kohalt, keda mileedi vihkab nagu kõike, mida ta on kunagi armastanud. D'Artagnan esines de Wardes'ina, keda mileedi oma tiigerliku olemusega taltsutamatult ihaldas, nagu ihaldavad seda sorti naised. D'Artagnan teab tema kohutavat saladust, mille kohta mileedi on vandunud, et keegi ei saa seda teada, ilma et ta sureks. Ja lõpuks, hetkel kui mileedi on saanud dokumendi omanikuks, mille abil kavatseb vaenlasele kätte maksta, kistakse see tal käest, ta on d'Artagnani 536 vang ja d'Artagnan saadab ta mingisugusesse räpasesse Botany-Bay'sse või mingisse India ookeani koletislikku Tyburni. Päris kindel -- kõiges on mängus d'Artagnani käsi