tumedam ja intensiivses valguses heledam. Isegi herbaariumis heledaks pleekinud taimed muutuvad pärast täielikus pimeduses hoidmises uuesti tumedaks. (Trei, 1991) EHITUS Punavetikaid on olemas nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Viimane neist on tavalisem. Kõikide hulkraksete punavetikate talluse aluseks on rakuline niit, mis võib olla harunenud, lame ja terveservaline või lõhestunud ja liigestunud plaatidena. Tallused on suuruselt väga erinevad, mikroskoopilised kuni 1-2 meetri pikkusued. Eesti merevetes kasvavad põõsakujulised punavetikad, väheste eranditega. Rakulise niidi koorkiht ehk assimilatsioonikiht eritab rakkudevahelist ainet, mis seob niidid ühtseks koeks. (Trei, 1991) Rakkude keskosas asub suur vakuool, tsütoplasma on viskoosne ja paikneb seinmiselt. Rakukest koosneb kahest kihist seesmisest tselluloosikihist ja välimisest pektiinkihist. Pektiinkiht koosneb
SAMBLAD - Bryophyta Samblaid uuriv teadusharu on brüoloogia. Maailmas tuntakse ca 35000 samblaliiki, Eestis ca 500. Põhiline liikide mitmekesisus on koondunud põhjapoolkera niisketesse kasvukohtadesse, kuid samblaid leidub ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*;
Alpi põdrasamblik Cladina stellaris Kirjeldus Tallus põõsjas, 5-15 cm kõrge, kollakas- või valkjashall, ümmargused harud. Viljakehad esinevad harva, vegetatiivse paljunemise vahendid puuduvad. Kuplitaolised põõsakesed koosnevad peenikestest ja tipuosas tugevasti jagunevates harudest koosnev tallus. Nendest kuplitaolistest põõsakestest tuleneb ka taime nimetus, need meenutavad eemalt vaadates justkui Alpi mägesid. Põdrasamblike tallused katavad maapinda ühtlase vaibana. Põdrasambliku liiki iseloomustab veel kahvatukollane värvus. Levik Alpi põdrasamblik on üks harva suhteliselt hästi tuntud samblikke. Kasvab maapinnal teiste põdrasamblike seltsis. Igapäevane kasutus Varasematel aegadel on põdrasamblikku koos teiste põõsjate tallustega samblikega kasutatud hoonete soojustamistel, nt palkide vahele toppimisel. Tänapäeval valmistatakse põdrasamblikku jõulukaunistuste ning kalmistupärgade valmistamisel
Sümbioos: toitained seeneniit vetikas vesi, mineraalaned Samblikute paljunemine Samblikud paljunevad on kahte viisi: vegetatiivselt ja eostega. Vetikad Timeorganeis, millel on eristumata juured, varred, lehed, õied, nimetetakse talluseks. Vetikate tunnused: · kromatofoorid · nad on tallused · leplikud elupaiga suhtes · erineva suurusega · erineva värvusega erinevaid vetikaid Klorella kasvab märjal pinnal, elab samblike talluses ning on sümbioosis alamate loomadega. Tal puuduvad viburid. Selle keraja vetika mõõtmed varieeruvad olenevalt keskkonnatingimustest. Pleuokokk on kohastunud eluks õhu käes. Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub
subarktikale, 3. Laminaria koosluste kohatine lopsakus. Siinsete vetikate produktiivsus on tegelikult siiski madal, kuigi vetikakooslus võib kohati tihe 6 olla. Põhjused: valguse sesoonne puudumine, madal toite-elementide sisaldus vees, madal veetemp. Veetemp muutub vähe aasta jooksul, (olles veidi üle -1,8 C, mis on merevee külmumistemperatuur). Siiski võivad tallused mitmetel liikidel olla suured, kuid selgub, et need on kasvanud mitme aasta jooksul. Näiliselt kõrge produktiivsuse põhjuseks on pikk eluiga. Kõige põhjapoolsemad vetikad elavad 80põhjalaiusel, kus polaaröö kestab oktoobri keskelt veebruari keskpaigani. Pärast seda võib olla küllalt valgust, kuid mõni m paks jääkiht sulab alles hilissuvel. Näiteks Kanada Arktikas kestab jäävaba periood ainult 10 nädalat. Kui jääd katab lumi, takistab see valguse jõudmist vetikateni
annaabi.ee 
