Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tallinna moemaja ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
moemaja, kostüüm, järg, erki, ehkki, ajavahemikus, kairi, ateljee, järjepidevus, 80ndatel, liivia, zoja, hilja, hint, nikkolo, imbuma, moeshow, aimata, varasemast, marit, kuusk, jaanika, terasmaa, mõjusid, meeldivaks, 1971, kostüümid, sinimustvalge, sveitsis, jalgu, ilmumise, toonud, kunstnikud, suunitlus, juhtkond, kadusid, firmasiltühtlasi teiste maade kultuuri. Ilu mõiste laieneb vägagi palju tänu muusikale ja Soome televisioonile. 1959.aasta anti välja ka ülipopulaarne eesti film „ Vallatud kurvid“, kus demonstreeriti kaharaid seelikuid, tärgeltatud puuvillaseid aluskleite.Demonstreeritud esemed on muideks kopeeritud lääne-maailmast. Rääkidest moe levimisest Eestis oli väga kuulus tol ajal moeajakiri Moealbum,mis alustas oma tööd 1952. aasta ja lõpetas 1957.aasta, sest siis avati Tallinna moemaja. Melanie Kaarma oli moeajakirja „ Moealbum“ autor ning põhiline vastutav toimetaja.Kusjuures Melanie Kaarma on kinnitanud, et ta kopeeris ja võttis ideid Lääne moeajakirjadelt, sest neid oli võimalik hankida stalinistlikel aastatel. Nõukogude majandussüsteemi eripära tõttu ei tulnud vastuloodud tööstusharust elujõulist majandusharu, kuid 1957. aastal, kui riikliku dekreediga loodi nõukogude keskustes rida uusi moemajasid, sh Tallinna Moemaja, ja
Siluett Silueti toimetus kuulus 1957.aasta kevadel asutatud Tallinna Moemaja. Silueti numbrid koostas Harry Liivrand, päised kavanda tippkirjakunstnik Heino Kersna ja peatoimetaja ning moekunstnikuks oli Ell-Maaja Randküla. Siluetti tunti kui nõukogude naise Vogue, mis hakkas ilmuma NLis tähelepanuväärsel ajal Hrustsovi sulaperioodil 1958. aasta suvel, siis ei sündinud see tühjale kohale juba varem oli Eestis ilmunud hulk põhiliselt küll joonistatud piltidega moesurnaale. Üks tuntud moejoonistaja oli Melanie Kaarma, keda tunti kogu NSV Liidus
pärast kolimist Pariisi jätkas ta oma haridusteed Sorbonne`i ülikoolis. Tol ajal sai tema tõeliseks kireks filmikunst ning tänapäevani suudab ta raskusteta meelde tuletada kõiki tolle aja populaarsemaid filme ning neis filmides kasutatud kostüüme. 1972. aastal võeti ta vastu Sorbonne`i Ülikooli Kunstiajaloo teaduskonda. Peale ülikoolihariduse saamist tegeles ta mitu aastat jalanõude disainimisega, aksessuaaride loomisega Harmes`e Moemaja jaoks ning lisaks sellele töötas ta Guy Paulin`i assistendina. . 1974. aastal abiellus Christian Lacroix Francoise Rosenthiel`ga. Teekond karjääri tippu algas Lacroix`il tagasihoidlikult see sai alguse tööst moeajakirjanikuna ja assistendina Hermese Moemajas. 1981. aastal läks paljutõotav disainer üle Jean Patou moemajja. 80-ndate alguses mäletasid kunagi kuulsat Patou Moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix`il õnnestus lühikese ajaga
Rabanne`i loomingu allikaks pole soov teha ,,ilusaid riideid" või shokeerida, vaid inimese, eelkõige naise igavese ja jumaliku olemuse esile toomine. Paco Rabanne on öelnud, et moevallas on disaineril kõik õigused, v. a õigus naist naeruvääristada. Rabanne`i erakordselt vabameelsest ja sõltumatust lähenemisest moele annavad aimu ka ta sagedased sõnavõtud moeloojate diktatuuri vastu, sest ,, Mitte naine ei pea teenima moodi, vaid mood naist". 2 RABANNE`I MOEMAJA Oma moemaja asutas Paco 1966. aastal, ta on teinud kostüüme filmidele ja riietanud mitmeid kuulsusi. Üheks tema suurimaks fänniks oli kuuekümnendatel prantsuse laulja Françoise Hardy. Moemaailma olulise figuurina lubab ta endale palju tööd ja ranget enesedistsipliini. Loomulikult valmistab Rabanne`i kompanii pret-a-
õppis Tallinna Kunstiülikoolis, skulptuuri erialal. Aastatel 19921999 oli Kangro kunstiõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis ja Tallinna 32. Keskkoolis. Kangro on Eesti Kunstnike Liidu liige. Alates 1992. aastast on Kangrol olnud umbes 40 isiknäitust Eestis, Belgias, Hollandis, Le edus, Lätis, Norras, Prantsusmaal,Rootsi s, Saksamaal, Taanis ja Venemaal. KLAASIKUNST Ivo Lill (sündinud 24. IVO LILL Heatwave juuni 1953) on eesti klaasikunstnik. Ta on lõpetanud ERKI 1985. aastal. On Eesti Kunstnike Liidu, GASi (Glass Art Society, Seattle, USA) ja Centro Studio Vetro (Murano - Venezia, Itaalia) liige. Kristjan Raua nimeline kunstipreemia 1999 Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb MAALIKUNST ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist NAVITROLLA ja maalimist. Vestlus esivanemaga 1999 Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti
seelikuid ja avaraid jakke, mille kandmine muutus naiste seas väga populaarseks. Pärast afääri lahke ning varaka mehe (sõjaväeohvitseriga) Étienne Balson'iga ja hiljem Inglise vabrikandi Arthur Cappeliga kellega avas ta oma esimese butiigi 1913. aastal Deauville ja juba järgmise butiigi Couture House'i aastal 1915. Christian Dior Christian Dior (21 jaanuar 1905, Granville, Manche - 24 oktoober 1957) oli mõjukas prantsuse moelooja, ta on moemaja Christian Diori asutaja. Ta sündis Granville, Manche, mereäärses linnas Prantsusmaa rannikul. Perekond soovis, et temast oleks saanud diplomaat, kuid Diori huvitas vaid kunst, enamasti mood ja joonistamine. Et raha teenida, müüs ta oma moe visandid tänavatel umbes 10 senti tükk. Pärast kooli sai ta isalt raha, et aastal 1928 võiks ta avada oma väikese kunstigalerii, kus ta müüb kunsti. Pärast pere rahalist katastroofi oli Diori sunnitud galerii maha müüma. Alates 1937-1939
Tallinna Laagna Gümnaasium Eesnimi Kahekümne sajandi moemuutused Uurimustöö Tallinn 2011 Sisukord Sisukord Sissejuhatus 1. Ajalooline taust 1.1 Naiste võrdõigluslikkus 1.2 Moeloojad 2. Kahekümne sajandi algaastate mood 2.1 Coco Chaneli moemaja 2.2 Modernne rõivastumisstiil 2.3 Kaheksakümnendate liikumapanevad jõud 3. Megabrändid 3.1 Rõivad aktiivsetele ja tegusatele 2 Sissejuhatus Valisin teema Kahekumne sajandi moemuutused, kuna mind on alati huvitanud mood. Mood tutvustab põnevaid inimesi ja trende, näitab, mis toimub catwalkidel ja kulisside taga. Selle töö käigus uurin moemaailma säravamaid tähti, moe ajalugu ja põnevaid persoone
· Telgisarnane A-joon · Y-joon · Noolekujuline joon LVMH Christian Dior kuulub alates 1990.aastast luksuskaupade kontserni LMVH (Lous Vuitton Mot Hennessy) LVMH kontsern, mille alguseks võib lugeda 1854.aastat, tootab ja turustab parfüüme ja kosmeetikat, veine ning piiritusjooke, moe- ja nahktooteid ning ehteid ja kelli. Muutused peale 1957.aastat Pärast C.Diori surma võttis moemaja juhtimise kolmeks aastaks enda peale tema õpilane Yves Saint Laurent. Oma esimeses kollektsioonis esitles ta trapetsikujulist joont. Boussaci saatuslik viga Rahastaja Boussaci jaoks oli Y.S.Laurent liiga avangardistlik. 1960.aastal pani Boussaci tema asemele Marc Bohani. Parem kui seda poleks tehtud, sest Yes Saint Laurentsist sai üks 20.sajandi tähtsaim moelooja. Positsioonilt oli ta kohe oma õpetaja C.Diori järel.
annaabi.ee 
