Analüüsi kohaselt vähendas Montréali protokoll freooni emissioonide kärpimise läbi prognoositud temperatuuri tõusu 0,1 °C võrra. Väiksema panuse lisas sellesse alates 1990. aastatest muutunud põllumajandusmeetoditest tingitud metaaniheitmete vähenemine. Siiski ei piisa sellest nähtud soojenemise aeglustumise täielikuks selgitamiseks, mis sunnib põhjuste ringi laiendama. Viimastel aastatel ilmunud töödes on peamiste võimalike põhjustena nähtud soojuse süvaookeanis talletumist ja La Niña põhjustatud Vaikse ookeani pinnakihi jahenemist. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk http://et.wikipedia.org/wiki/Osoonikiht http://teadus.err.ee/v/uudis/b7d763b7-5efa-48a2-a7d3-ddebbfc1af86
3. Miks peetakse kolmekomponendilist hoidlamudelit liiga lihtsustatuks; mis on selle peamised puudused? · Moddaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik need staadiumid. · Mudelis tagas ülemineku STS-st (lühiajaline hoidla) LTS-sse (pikaajaline hoidla) võimalikult rohke kordamine. Tegelikult rutiinne säilituskordmine ei pruugi seda üldse tagada. Mõned asjad jäävad kauaks meelde ilma kordamiseta. · Ka ei taga LTM-sse talletumist ajalisest pikem STS-is püsimine. · Lühimällu talletamine eeldab juba kontakti LTM-ga (sõnade hääldamine). · Eeldab, et STM ja LTM on unitaarsed, tegelikult ei tööta nad alati ühesguse skeemi järgi. 4. Mille poolest erineb töömälu uuem kontseptsioon lühimälust hoidlamudelis? Töömälu kognitiivne süsteem, mille ülesanne on info ajutine säilitamine ja kasutamine keerukate kognitiivsete ülesannete täitmiseks (tekstist arusaamine, õppimine, arutlemine).
kõrbepinnasesse laiu ja sügavaid jõeorge, mida nimetatakse kanjoniteks. Pärast vihma kuivavad jõed kiiresti ära, järele jääb kuiv jõesäng, mida nimetatakse vadiks. Üheks oluliseks niiskuse allikaks on külma hoovuse tõttu mere kohal jahtunud õhk ja õhuniiskus, mis Namibi kõrbes kondenseerub uduks keskmiselt 60 päeval aastas. Udu ulatub kuni 30 km sisemaale. Väiksemad mäed ja takistused soodustavad udu kondenseerumist ja niiskuse ning piiskade talletumist kaljudes, taimedes ja mulla pinnases. Kui udust tingitud kondensvee kogus on küllaldane, hakkab enamik sukulente ja taimi kasvama ning õitsema. Udu on kõrbeelanikele eluliselt tähtis 3 niiskuseallikas. Ka taimedel on kasteks kondenseerunud udu tähtsaks veeallikaks. Mõni loom elab ainult kastetilgakestest Õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumine 30-60 km kaugusel sisemaal on väga suur
2 MÄLU Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja väljastada informatsiooni. Inimese kogemused toetuvad mälule. Mäluta oleks võimatu korrata oma saavutusi ja vältida ebaõnnestumisi. Kui meil poleks mälu, tuleks kõike iga kord otsast alustada. (3: 95) Mälu on psüühiline nähtus tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Info talletumist organismis seletatakse närvisüsteemi füsioloogiliste ja biokeemiliste muutustega. Mälu mehhanisme uurivad mitmed teadused. Mälu tähtsamad omadused on mälu maht ja kestus. (5: 498) On erisuguseid mäluliike. Mõnel inimesel on hea liikumismälu, teisel aga nägemis- või kuulmismälu. Mälu saab harjutamisega parandada. (1: 27) 2.1 Mälu protsessid Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Need on
- Seda et unustamise mehhanism võib olla erinev tõendavad esmasuse ja värskuse efektid vabal meenutamisel. Modaalse mudeli kriitika - Modaalse teooria kohaselt peab mällu salvestamiseks materjal läbima kõik need staadiumid - Mudelis tagas ülemineku STS-st LTS-sse võimalikult rohke kordamine. Tegelikult rutiinne säilituskordamine ei pruugi seda üldse tagada ja mõned asjad jäävad kauaks meelde ilma kordamiseta - Ka ei taga LTMsse talletumist ajaliselt pikem STSis püsimine - Lühimällu talletamine eeldab juba kontakti LTMga nt snade tundmine ja hääldamine Modaalne mudel eeldas et STM ja LTM on unitaarsed, tegelikult alati ei tööta nad ühesuguse skeemi kohaselt; mõlemal on allsüsteemid - Nt ka STM vib olla häiritud väga mitut moodi nt olla halvenemine ’auditoorses verbaalses mälus’ kuid ’visuaalne verbaalne mälu’ normis - Mittebervaalne auditoorne hea aga erbaalne auditoorne häiritud