Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult. Arvatakse,et kõik erutused jätavad ajukoorde jälje, osa neist püsivad lühikest aega, osad aga elu lõpuni. Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks. Lühiajaline mälu on jälgede ja muljete säilitamine ning reprodutseerimine. Värske närvierutus ei talletu kohe, selleks kulub 15 sekundit kuni 30 minutit. Kui aga ajutegevust häirida siis see ei talletugi ja seda ei saagi enam talletada, sest emotsioonid ja närvis olemine takistab seda. Meelde jätmine sõltub paljudest teguritest: Vajadusest midagi meelde jätta, ootustest, hoiakutest, huvist, väsimusest, ärevusest ja materjali hulgast. TUNDED Tunded ehk emotsioonid. Emotsioon on organismi seisund millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused, mida subjektiivselt tajutakse mingi
rasva sisaldus), tegelema vähem jõuliste harjutustega, nagu jooga või golf, mediteerima stressiga toimetulekuks. A tüübile kõige parem on taimetoitlase dieet, ehk siis sojatooted, oad ja muud kaunviljad, teraviljad, aed- ja puuviljad ning vähesel hulgal kala. Liha seedib ja imendub A veregrupiga inimene halvasti. Liha asendavad suurepäraselt mereannid ja tofu. Kuna liha seedub halvasti, suureneb A tüübi organismis seedetoksiinide hulk ning liha ei talletu lihaseid moodustava proteiinina vaid rasvadena. Vahel tarbitav lahja kanaliha on vastuvõetav, kuid seda tuleks toidu valmistamisel kasutada stiilis - pigem lisand kui pearoog. Kala võib A tüüp süüa 3-4 korda nädalas täienduseks taimsele proteiinile. Vältida tuleb õrna valgelihalist kala, näiteks nagu lest ja heik, kuna need sisaldavad lektiini, mis võib ärritada A- tüübi seedetrakti. Kalaõlid on südamehaigusi vähendava faktoriga, mis muudab kala A-tüübile väga oluliseks.
Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena. Mälu on tihetalt seotud ka närvisüsteemiga. Mäluta meie aistingud ja tajud kaoksid tekkimisel jäljetult Arvatakse,et kõik erutused jätavad ajukoorde jälje, osa neist püsivad lühikest aega, osad aga elu lõpuni. Sõltub see info olulisusest ja intensiivsusest meeldejätja jaoks. Lühiajaline mälu on jälgede ja muljete säilitamine ning reprodutseerimine. Värske närvierutus ei talletu kohe, selleks kulub 15 sekundit kuni 30 minutit. Kui aga ajutegevust häirida siis see ei talletugi ja seda ei saagi enam talletada, sest emotsioonid ja närvis olemine takistab seda. Meelde jätmine sõltub paljudest teguritest: Vajadusest midagi meelde jätta, ootustest, hoiakutest, huvist, väsimusest, ärevusest ja materjali hulgast. Mälu on oma võimekuse tipus 25.-30. Eluaastatel, ehk siis suudab aju palju asju hästi talletada
Milline konkreetne amneesia tekib, see sõltub ajukahjustuse kohast ja suurusest. (3, lk 130-131) 3.4.1 Progresseeruv amneesia Aju mõnede orgaaniliste ja destruktiivsete haiguste (aju ateroskleroosi, raukusnõdrameelsuse jt.) käigus võib täheldada vaegmälu progresseerumist. Nii uue kogemuse omandamis- kui ka reprodutseerimisvõime nõrgenevad järjest. Raskematel juhtudel kujuneb välja progresseeruv amneesia ehk edenev mälulünk: uusi kogemusi mällu ei talletu, haige kaotab järjest rohkem viimase aja mälestusi, tema teadvuses elustuvad ainult pildid ikka kaugemast minevikust. Ribot-Jacksoni seaduse kohaselt kaovad mälust värskemad jäljed enne, varem kujundatud jäljed püsivad kauemini. Teiste sõnadega, progresseeruva mälulünga korral suundub haige oma mälestusteraamatus üha rohkem ettepoole, esimeste lehekülgede suunas. Nii võib haige unustada oma elu viimased 10, viimased 20, 30, 50 aastat täielikult ja minna oma kujutluste,
Siis usume end küll und näinud, kuid pole võimelised midagi meenutama. Katsete varal on tõestatud, et igaüks unustab keset ööd unenäo, kui ta ei jää vähemalt kümneks minutiks ärkvele. Selle aja jooksul suudab mälu "jäljed jäädvustada". Muidu kustutavad unetsükli NREMi perioodid unenäo. Kuna inimesele on omane tsükliline unegraafik, siis algab meil öö jooksul mitu korda unenägudega une REMi period. Enamik nendest unenägudest ei talletu mällu vähimalgi määral. Kui see siiski sünnib, on magaja otse unenäo järel äratatud ja olnud ärkvel seni, kuni ta on suutnud mälestuse jäädvustada. Seega pärineb suur osa meeldejäävatest unenägudest kas sellest REMi perioodist, mis hommikul vahetult enne ärkamist lõpetab unetsükli viimase osa, või pärast kesköist spontaanset ärkamist. Unenäod on paeluvad ja me ei pruugiks neid karta rohkem kui teisi iseenda tundmaõppimisvahendeid