Vili: ★ Vili on kupar. Kupra pikkus on 2-4 cm. ★ Kupras on 8–30 umbes 1 mm suurust tumepruuni seemet. ★ Üks taim võib anda ka kuni 60 000 seemet. ★ Teeleht paljuneb kõige sagedamini seemnete abil, mida kannab oma jalgadega laiali inimene. ★ Seemnetest toituvad Eestis talvituvad linnud. ★ Seemnete kaudu on teeleht levinud üle maailma, kasvab peamiselt sillutamata teedel, teeäärtel, jalgradadel, külatänavatel. Nagu näha, on taim väga tallamiskindel. Teeleht ravimtaimena: ★ Suure teelehe seeme on diureetik, kõhukinnisti, rögalahtisti, põletikuvastane ja günekoloogiline vahend. ★ Teeleht on levinud rahvameditsiinis. ★ Tema lehti tarvitatakse verejooksu sulgeva ja verd puhastava vahendina. Purustatud lehti pandakse värsketele haavadele. ★ Teelehte kasutatakse ka maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu vastu. Kosmeetikas kasutatakse juuste raviks rasuse peanaha korral, samuti naha hooldamiseks.
........................................................................8 2 Sissejuhatus Antud referaat toob ära kõige põhilisema muru kohta. Hästi hooldatud ja hoolikalt rajatud muru on koduaia uhkuseks! Iga aiapidaja unistuseks on tihe sametine ja tumeroheline tallamist taluv õuemuru, mis on sobivalt rahulikuks taustaks aias kasvavatele lille- ja põõsarühmadele. Tallamiskindel vastupidav muru vajab piisavalt niiskust ja väetamist spetsiaalselt murudele mõeldud väetistega. Kõik mis kasvab, vajab vett, päikesevalgust ja mineraalaineid. 3 Muru rajamine Parim aeg muru rajamiseks on kevad või suve lõpul. Kesksuvel kuumal ajal tehtud külv võib kuivuse tõttu ebaõnnestuda. Seemned võib külvata veel ja hilissügisel just enne maa
Ka inimese jaoks on tema ilu nii meelitav, et nõmm-liivateed võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm- liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest. Nõmm-liivatee kohta võiks lõpetuseks mainida veel sellist huvitavat asja, et ehkki ta sedamoodi paistab, ei ole ta üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte.
5.3.4. Väetised ja lubiained (neutralisaatorid) …………………………………………...lk.66 6. Kasvupinnaste tootmine …………………………………………………………………………..lk.73 6.1. Erinevate kasvupinnaste iseloomustus ………………………………………………….…lk.73 6.1.1. Üldotstarbeline kasvupinnas ……………………………………………………….lk.74 6.1.2. Tallamiskindel murupinnas ……………………………………………………..…..lk.74 6.1.3. Spordi- ja golfimurude kasvupinnas ………………………………………….…...lk.74 6.1.4. Katusehaljastuse kasvupinnas ………………………………………………….....lk.76 6.1.5. Puude ja põõsaste kasvupinnas ………………………………………………..….lk.77 6.1.6
Ka inimese jaoks on tema ilu nii meelitav, et nõmm-liivateed võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm-liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest. Nõmm-liivatee kohta võiks lõpetuseks mainida veel sellist huvitavat asja, et ehkki ta sedamoodi paistab, ei ole ta üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte.
lambaaruhein isegi sellisel pinnasel, mis kõlbab ainult lammaste karjamaaks. Taim moodustab tihedaid, hallikas-oliivrohelisi puhmaid. Mitmeaastane. Kõrs on peenike, 20 kuni 60 cm kõrge, lehed niitjad, peenikesed. Pööris on 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud on 4-7 mm pikad, 3-6 õiega, enamasti lillakad või helerohelised. Õitseb mais ja juunis. Kasutamine: lamba-aruhein on heaks karjamaarohuks lammastele; ta on tallamiskindel ja toitev. Kasutatakse aiamuru segudes. Juurtest pärit kiudu võib kasutada polsterdamiseks, pakkimiseks, pintslite, mattide, köite ja takkude valmistamiseks. PUNANE ARUHEIN Nimi: Festuca rubra ; rubra tähendab ladina keeles punane. Kõrreline. 8 Kasvukoht: kuivematel ja väheviljakatel muldadel ( aga ka madalsoos ja kuivendatud soos)
annaabi.ee 
