Toiduks oli leib, kartulipuder või tangupuder, vahest ka tükike liha. Joogiks lähker hapupiimaga. Õppimine toimus pikkade laudade ümber, kus põlesid vaid 1-2 küünalt. Igal lapsel oli väike tahvlike, kuhu ta kirjutas krihvliga. Õpikuid oli vähe ja neid tuli jagada mitme lapse vahel. Ajad möödusid ja koolid muutusid nõukogulikeks. Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Kõik lapsed pidid käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. 1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui varased koolivormid olid sarnanenud mujal Nõukogude Liidus kantutega, siis nüüd eristusid Eesti koolilapsed oma välimuselt selgelt teiste liiduvabariikide koolilastest. Kohustuslik kooliharidus oli algul kuus klassi, mis hiljem muutus järkjärgult üheteist klassiliseks.
Hotelli peasissekäik oli klaasuks, mis käis ringiratast. Sissekäigust paremal asus vastuvõtulaud, mis asus natukene kõrgemal, kui kogu ülejäänud lava. Sissekäigust vasakul asetses lift, mis oli samuti lavast veidike kõrgemal. Lifti ja vastuvõtulaua ees oli kuldselt ääristatud kõrgendused. Lava keskel oli beežikas diivan ja kaks tooli ning laud. Esinejate kostüümid olid ajastule väga vastavad ja väga kaunid. Meestel olid seljas frakid ning naistel erinevad enamasti maani taljes kleidid või säravad varieteele iseloomulikud kokteilikleidid. I vaatuse lõpus oli Silval seljas näiteks Peenemustriline pitsist kleit ning kleidiga sobivad kingad. Kogu stilistika vastas 1920ndate stiilile ja oli väga maitsekas. Muusika oli väga mitmekesise tempo ja rütmiga ning väga harmooniline. Läbi etenduse oli muusika stiililt sama ning seal oli nii valsi kui ka foksirütme. Laule oli väga hea kuulata, sest lauljate diktsioon oli suurepärane
• Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski kohustuslik, ainult soovituslik. • Koolivormi juurdumine võttis pikalt aega, eriti maakoolides. Maal oli kord ka hilisematel aegadel tavaliselt leebem kui paljudes linnakoolides, kus näiteks kampsunit koolivormile peale panna ei lubatud. • 1967. aastal lõpul võeti Eesti koolides kasutusele uus vorm. Kui varased
Paelaga tõmmati värvli otsad vaheliti ja seoti värvel suka peale paelaga ümber jala kinni. Pael seoti ka üks ord ümber sääre värvli pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma. 8 Vatt Äksi mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis - keset selga oli õmblus. Hõlma - ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid. Vatil oli peal kitsas püstkrae, hiljem tehtyi ka mahapööratud kraesid. Vatt äis eest vaheliti kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka
üle burgundlaste moe: taljesse töödeldud kuued, tihedalt liibuvad sukad, laiad seelikud, kuid andsid sellele uue näo vastavalt renessaniinimese hoiakule. Romaani stiili rangus, gooti kunstlikud kõrgusse pürgivad jooned asendati nii meeste kui naiste uhke kuid vaba oleku ja liikumisega. Ei vaevatud end kunstlike poosidega ega riietusesemetega, mis piirasid head ja vaba enesetunnet. Ka nüüd jäi riietuse mudeliks kolmnurk, kuid teistsuguselt kui Burgundias. Meeste kuued tõmmati küll taljes kokku, kuid seejärel nad avardusid allapoole jällegi. Naised püüdsid rõhutada õlgu ja rinda. Nii kujuneb renessansiaja riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka, riietus laienes taljest ülespoole ja allapoole" (Tilk, 2009). Riietus pidi rõhutama sirget ja saledat vöökohta. Nii mees kui naine olid uhked, hoidsid peab püsti, vaatasid otse ning jälgisid ja nautisid ümbritsevat elu. Kuid see reegel ei kehtinud abielupaari puhul