Kindlasti peab taime toitekeskkonnas olema Ca, Mgja S, poolmikroelemendid Feja Mnja mikroelemendid B, Co, Cu, Mo, Znja teised. Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures nende annused sõltuvad mulla varustatusest antud toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust.
Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420.a hakati korraldama regulaarseid Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamisi. ▪ Linnadepäev- hakati korraldama 14.saj keskpaigast Liivimaal, arutati põhiliselt kaubandusega seotud küsimusi.
3. Külv EI KULTIVEERITA, KUNA PÕLD SILE Väetamine Teraviljade toitumise seisukohalt tähtsad toiteelemendid: Lämmastik N, Fosfor P, Kaalium K TAIMEKAITSE 1. Seemnete puhtimine- kaitseb idandeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate või kahjurite eest 2. Teravilju kahjustavad olulisemalt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused 3. Talivilju lumiseen Umbrohutõrje Kasvuaegselt esimene taimekaitsetöö Herbitsiidid on valiva toimega ja üldhävitava toimega, Glüfosaat, round up Kasvuregulaatorid Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine Putukamürk Putukamürkide ehk insektsiidide ülesandeks on hävitada kõik taimest toituvad putukad Haiguste tõrjumine Haiguste tõrjumiseks mõeldud preparaadid ehk fungitsiidid
• Mikroelemendid - boor. Need elemendid on vajalikud taimede kasvuks. Neid saadakse loodusest. Väetist antakse külveelsel andmisajal, külviaegne andmisajal (kombikülvikutega) ja külvijärgsel andmisajal. 4. TAIMEKAITSE Seemnete puhtimine (lahusega, mitte pulbriga) – kaitseb idaindeid, tõusmeid ja noori taimi seemnelt, mullast, taimejäänustelt ja õhust lähtuvate haigustekitajate eest. Teravilju kahjustavad oluliselt tõusmepõletikud, juuremädanikud, nõgihaigused ja nii edasi. Talivilju kahjustab lumiseen. Umbrohutõrtje - Kasvuaegselt esimene taimekasvatustöö. Kasutatavaid preparaate nimetatakse herbitsiidideks. Herbitsiidid on valiva (kitsa toimespektriga) ja üldhävitatava toimega (laia toimespektriga). Kõik kõrrelised taimed on üheidu lehelised, ülejäänud on kaheidu lehelised. Kasvuregulaator – Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine.
Põhuga tugevasti saastatud põldude koorimiseks tuleks kasutada tüükultivaatorit agregateerituna randaali sektsiooniga. TALITERAVILJADE KÜLV on teiseks oluliseks tööks sügisel. Tähtis on õige külviaeg. Vaatlused ja katsed on näidanud, et Põhja-Eestis on talirukki optimaalseks külviajaks külviaeg nihkuda 5...7 päeva hilisemale ajale. Viljakatel ja keskmise viljakusega muldadel võib talivilju külvata elltoodust mõni päev hiljem ja madala viljakusega muldadel 4...6 päeva varem. Augusti alguses ja septembri lõpus oktoobri alguses tehtud külvid võivad 80...90% tõenäosusega äparduda. Taliteraviljade suure ja püsiva saagikuse eelduseks on kvaliteetne seeme. Külviks tuleks kasutada eelmise aasta lõikusest saadud seemet. Vahetult enne külvi koristatud seemne kasutamisel on saagikus jäänud 3...24% madalamaks. Eriti ilmneb see jahedal ja sajusel sügisel
annaabi.ee 
