tõttu oleks ka soojuskadu suur. Seega on parim lahendus selline periood veeta energiasäästlikus seisundis. Samuti on passiivne olek vajalik karupoegade arengule kuluvate energiavarude minimeerimiseks. Taliuinak annab ka kuluvate energiavarude erinevuse tõttu eelise ühte ala asutavate karuliikidevahelises konkurentsis väiksemate kehamõõtmetega liigile, kes ilma selle eeliseta jääks konkurentsis kaotajaks. Pruunkaru hakkab taliuinakuks valmistuma suve teisel poolel, süües 23 korda rohkem normaalsest toidukogusest. Karu kehakaal võib tekkinud nahaaluse rasvkoe paksenemise tulemusena tõusta 3035%. Veidi enne taliuinaku algust muutub karu anorektiliseks ning tühjendab oma seedetrakti. Eestis jäävad karud taliuinaku tõttu paikseks enamasti u. oktoobri teisest poolest. Taliuinaku veedavad karud talipesas, mis on tehtud looduslikku või karu enda poolt kaevatud koopasse, varjulisse kohta tuulemurrus,
Nende uni on põgus ega sarnane talveunega. Häirimisel võib karu iga hetk koopa hüljata ja alustada aktiivset elutegevust. Enne koopasse heitmist kogub karu aluspanuks mitmesugust metsakõdu ja sammalt, rullib selle kokku ja tassib ise tagurpidi juurekänkra varju. Kui ta aga sätib und "maapealsesse koopasse", korjab ta lisaks samblale ka oksi ja ehitab midagi pesa taolist ning murrab noori kuuski pea kohale kokku. Mõnikord kaabivad karud endale maa sisse ehtsa uru, mägedes kasutavad aga taliuinakuks kaljukoopaid ja kivilahmakate vahelisi tühemeid. Taliuinaku kestus sõltub laiuskraadist. Karupojad Karude innaaeg on kesksuvel. Tiinus kestab umbes seitse kuud. Talvel sünnitab emakaru üks kuni neil, enamasti aga kaks karvadega kaetud pimedat poega, kes kaaluvad umbes 500 g. Nägijaks saavad need 30.elupäeval ja toituvad kuni viiekuuseks saamiseni ainult emapiimast. Karuema liigub poegadega koos kaks aastat, kuid perekonna huku korral indub juba samal aastal. Karu jäsemed
moodustavad külmumatu vedeliku. · Püsisoojaste loomade talvitumine põhineb ligi füüsilisel/füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel. · Karvkatte paksus ja värvus, ränne, taliuinak või talveuni. · Talveuni- kehatemperatuur langeb vaid mõne kraadini, elutegevus aeglustub · Talveund magavad siil, nahkhiirlased, lagrits, kasetriibik · Taliuinak- kergem puhkeseisund, kehatemp. ei lange eriti · Taliuinakuks on karu, kährik, mäger · Taimede assimilatsioon sõltub temperatuurist. · Meie taimede aktiivse elutegevuse alampiir on +5kraadi. · Aasta see osa , mil ööpäevane keskmine temp. Ületab +5 ,mis on termiline kasvuperiood. Mis meid ootab? · 2.02.2007 avalikustati Pariisis valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertkogu (IPCC) dokument, tähtsaim sellest. 1. Inimtegevuse tõttu atmosfääri paisatud nn kasvuhoonegaasid on väga tõenäoliselt
rabalaike. Karud liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, harva päeval. Päeva ajal nad tavaliselt magavad kuskil kõrge heina sees või mõnes muus varjulises kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et inimese juuresolekust märgates eelistavad nad eemale minna. Talveuni - Pruunkaru taliuinaiku kestus varieerub piirkonniti, enamasti vältab see 4–5 kuud. Taliuinakuks valmistudes tõuseb karu kehakaal kuni 35%. Talvitumiseks kasutab karu pinnaselohke, varjulisi kohti tuulemurrus. Uinaku ajal 7 karu ainevahetus aeglustub ja kehatemperatuur langeb 3–5 kraadi võrra. Suurima osa uinaku ajal vajaminevast energiast (90%) saadakse rasvkoe lagundamisest. Tiined emased ka poegivad taliuinaku ajal. Sigimine - Karupojad sünnivad keset talve. Neid võib olla 1–5, kuid kõige sagedasem on 2 poega
ükskõiksed- võilill, tomat). Nt: õite avanemine hommikul ja sulgumine õhtul (nurmnelk, õhulõhed). Nähtav valgus loomadel- nähtav valgus tagab loomadel nägemisaistingu, kusjuures nii must-valgelt kui värviliselt nägevaid loomaliike. Silmade puudumisel on valgusele raktsioonid olemas- positiivne või negatiivne fototaksis. Fotoperiodism loomadel- päevapikkus on signaaliks siireteks ja ränneteks, määrab ettevalmistuse taliuinakuks jms. Päevapikkus võib mõjutada paljunemistüüpi ja sugude suhet- lehetäide suvine põlvkond (partenogenees ja kõik emased). Inimesel rakendatakse ka valgusravi, teraapilise toimega (inimene on pool tundi 2500- 10K luxi käes), depressiooni ennetamiseks, tõstetakse seotoniini taset ja langetatakse melatoniini taset. Linnades valgusreostus- linnatingimustes tänavavalgustus häirib inimesi. Eksitab linnas pesitsevaid loomi- jaanuaris hakkavad tihased mõtlema, et hakkaks pesitsema. 4
annaabi.ee 
