Haistmine – väljad 11 Motoorsed keskused Primaarne motokorteks (4), premotokorteks (6), suplementaarne motokorteks (8) Inimese tahtelise (siht)motoorse tegevuse juhtimine ja uute liigutusvilumuste omandamine Motoorsed keskused Artikuleeritud kõne ja kirjutamine (laubasagar) – väljad 44 ja 45 (motoorne afaasia), väljad 37, 40 ja 42 (sensoorne afaasia) Assotsiatsiooniväljad Saavad informatsiooni projektsiooniväljadelt või talamuselt On oelmas ainult inimesel Nende vahendusel kujunevad närvitegevuse sellised vormid, nagu ärkvelolek, tähelepanuvõime, õppimine, abstraktsete mõistete kujunemine, mälu, tegelikkuse tunnetamine ja sihipärane käitumine Assotsiatsiooniväljad Laubasagaras toimub informatsiooni säilitamine ja töötlemine, kujuneb intellekt Oimu ja kuklasagaras – mälu Limbiline süsteem Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused
kolmandiku. Suurajukoorel eristatakse projektsiooni- ja assotsiatsiooniväljasid. Projektsiooniväljadel, mis võivad olla sensoorsed või motoorsed, tehakse vahet veel primaarsete ja sekundaarsete alade vahel. Sensoorseteks nim proj.väljasid, kuhu saabuvad aferentsed impulsid meeleelunditelt, motoorseteks neid alasid, kus suurajukoores paiknevatelt neuronitelt algavad tahtlike liigutustega seotud püramiidsüsteemi teed. Assotsiatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamuselt. Assotsiatsiooniväljad mood inimesel kuni poole ajukoore pinnast. Ajupõhimiku tuumad e basaalganglioniteks nim aju valgeaines ajukoore ja talamuse vahelises alas paiknevaid närvirakkude kogumeid. Need on tähtsateks vahejaamadeks sensoorse info juhtimisel ajukoorde ja samas võtavad nad osa liigutuste koordineerimisest. Basaalganglionite hulka kuuluvad: 1) kahkjaskeha 2) juttkeha, mille sisekihn jaotab sabatuumaks ja koorikuks. Basaalganglionite kahjustus avaldub sündroomina,
Infotöötlusse seoses aistingute ja tajude tekkega on haaratud assotsiatsiooniväljad, millel ei ole domineerivat sensoorset ega motoorset funktsiooni. Motoorsed projektsiooniväljad koondunud otsmikusagara pretsentaalkääru piirkonnas. Siin asuvad närvirakud saadavad aksonid madalamatele aju-ja seljatüves asuvatele keskustele, moodustub püramiidsüsteem, millega ühe poolkera tegevus juhib vastaskehapoole motoorikat. Assotsiatsiooniväljad saavad infot talamuselt või projektsiooniväljadelt.Moodustavad kuni pole ajukoore pinnast.Nende vahendusel kujunevad ärkvelolek,tähelepanuvõime,õppimine, mälu, tegelikkuse tunnetamine, sihipärane käitumine. Basaalganglionide hulka kuuluvad kahkjaskera ja juttkeha. Mõnikord loetakse juurde kuuluvateks ka punatuuma ja mustainet. Kahkjaskera on on ühendatud kooriku ja sabatuumaga. Tema alanevad teed seovad teda hüpotalamuse piirkonna RFiga, silmaliigutajanärvi tuumaga, punatuumaga, mustainega,
*kiirusagar sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine *oimusagar abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine, lõhnade tajumine, kuulmine *kuklasagar visuaalse info vastuvõtt ja töötlemine Basaaltuumad -tuumade kogum, mis paikneb valgeolluse sees, kummalgi pool külgmisi ajuvatsakesi, talamusest lateraalselt ja allpool Funkts - motoorika reguleerimine ja lihastoonuse regulatsioon, *võtavad vastu närviimpulsse peamiselt suuraju poolkeradelt ja talamuselt ning suunavad neid punatuuma ja silda *nende kahjustusega kaasneb lihastoonuse tõus, ka kontrollimatute liigutuste ilmnemine puhkeseisundis Suuraju poolkerade koore funkts alad: *primaarsed alad seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust *sekundaarsed(assotsiatsiooni)alad seotud perifeersete struktuuridega ainult primaarsete alade kaudu, analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad lihaste talitlust
Infotöötlusse seoses aistingute ja tajude tekkega on haaratud assotsiatsiooniväljad, millel ei ole domineerivat sensoorset ega motoorset funktsiooni. Motoorsed projektsiooniväljad koondunud otsmikusagara pretsentaalkääru piirkonnas. Siin asuvad närvirakud saadavad aksonid madalamatele aju-ja seljatüves asuvatele keskustele, moodustub püramiidsüsteem, millega ühe poolkera tegevus juhib vastaskehapoole motoorikat. Assotsiatsiooniväljad saavad infot talamuselt või projektsiooniväljadelt.Moodustavad kuni pole ajukoore pinnast.Nende vahendusel kujunevad ärkvelolek,tähelepanuvõime,õppimine, mälu, tegelikkuse tunnetamine, sihipärane käitumine. Basaalganglionide hulka kuuluvad kahkjaskera ja juttkeha. Mõnikord loetakse juurde kuuluvateks ka punatuuma ja mustainet. Kahkjaskera on on ühendatud kooriku ja sabatuumaga. Tema alanevad teed seovad teda hüpotalamuse piirkonna
annaabi.ee 
