Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"taladevahelise" - 5 õppematerjali

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT-EER 0012
41
pdf

RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT (EER 0012)

Rangide suurim pikisamm: sl,max = 0, 75 · d(1 + cot ) = 0, 75 · 539 · 1 = 404mm (212) Valitud pikiarmatuur ja rangid vastavad konstruktiivsetele n~ouetele. 20 4.2 Abitala toetumine peatalale Kui tala ei toetu mitte seinale v~oi postile, vaid teisele talale, tuleks lisaks muudel p~ohjustel n~outavale armatuurile arvutada ja paigaldada t¨aiendav armatuur taladevahelise kontaktj~ou vas- tuv~otmiseks. Koormus kahelt abitalalt peatalale: VEd,max = (0, 6 + 0, 5) · pd · lef f,1 = 1, 1 · 41, 1 · 6, 18 = 279, 4kN (213) Selle j~ou vastuv~ otmiseks vajalik rangide pindala: VEd,max 279, 4 · 103 As = = = 798mm2 (214) fyd 350

Ehitus → Raudbetoon
423 allalaadimist
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

Väikese (kuni 6 m) silde puhul kujuneb kohtbetoonist lagi paneellaest õhemaks. Kuid suurema silde puhul painduks eelpingeta kohtbetoonlagi ülemäära palju läbi. Selleks, et eelpingestamata suuresildeline kohtbetoonist vahelagi liiga paksuks ei kujuneks, tehakse ta ribiline ­ lae alla kujundatakse plaadiga monoliitselt ühendatud raudbetoontalad. Nende paiknemine valitakse vastavalt hoone arhitektuurilisele kujundusele. Üldiselt ei tohiks taladevahelise sileda laeosa sille ületada 2 ... 3 m. Talade vajalik ristlõige ja paiknemine, samuti vajalik sarrus sõltuvad hoone konfiguratsioonist. Rusikareegliks on, et tala kõrgus peab olema vähemalt 1/15 kuni 1:20 sildest, niisiis peaks 10 m laiuse hoone laetalade kõrgus olema 70 ... 50 cm. Kohtbetoonist lagi on hästi konstrueeritud, kui betooni kulu ei ületa 0,12 m3 põrandapinna ruutmeetri kohta. Sarrusterast kulub iga kantmeetri betooni kohta ligikaudu 100 kg. Puittaladel vahelaed

Ehitus → Ehitus
139 allalaadimist
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

pinnaarmatuuri kasutamine. Pinnaarmatuur koosneb traatvõrgust või väikese läbimõõduga varrastest ja paigutatakse väljapoole range. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 119 8.1.4 Tala kaudne toetus Kui tala ei toetu mitte seinale või postile, vaid teisele talale, tuleks lisaks muudel põhjustel nõutavale armatuurile arvutada ja paigaldada täiendav armatuur taladevahelise kontaktjõu vastuvõtmiseks. See nõue kehtib ka plaatidele, mis ei toetu tala ülemises pinnas. Taladevaheline toetusarmatuur konstrueeritakse toetava tala töötavat pikiarmatuuri ümbritsevate rangidena. Osa range võib paigutada väljapoole kahe tala ühisosa (vt joonis 8.4). toetav tala kõrgusega h1 toetuv tala kõrgusega h2 (h1 h2) Joonis 8.4 - Toetusarmatuuri paiknemine kahe tala lõikumispiirkonnas (plaan) 8.2 Täisplaadid

Ehitus → Raudbetoon
474 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

9.17) saab õhu- ja aurutõkke paigaldada laetalade alla ühtse tervikuna kogu ruumi ulatuses. Nii jääb võimalikke lekkekohti vähem. Tuleb vältida õhu- ja aurutõkkesse aukude ja läbiviikude tegemist ja kõik läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Kui laelaudist ei eemaldata (vt. Joonis 9.18), tuleb õhu ja aurutõke paigaldada laetalade vahele, muldlaelaudise peale. Kuna pööningu vahelae soojustamine ei nõua täiendavaid tarindimuutusi, võib soojustuse paksus olla 30…50 cm. Taladevahelise vana täite (liiv, saepuru vms.) võib eemaldada, siis saab tulemuslikumat soojustust paigaldada rohkem. Korstna ja katuseluugi juurde või teistesse liikumispiirkondadesse tuleb rajada käiguteed, et soojustust ära ei tallutaks. Renoveerimiseelne olukord Renoveerimisjärgne olukord Joonis 9.13 Pööningu vahelae lisasoojustamine olemasoleva laelaudise eemaldamisel/asendamisel.

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

15) saab õhu- ja aurutõkke paigaldada laetalade alla ühtse tervikuna kogu ruumi ulatuses. Nii jääb võimalikke lekkekohti vähem. Tuleb vältida õhu- ja aurutõkkesse aukude ja läbiviikude tegemist ning kõik läbiviigud tuleb hoolikalt tihendada. Kui laelaudist ei eemaldata (vt. Joonis 13.16), tuleb õhu ja aurutõke paigaldada laetalade vahele, muldlaelaudise peale. Kuna pööningu vahelae soojustamine ei nõua täiendavaid tarindimuutusi, võib soojustuse paksus olla 20…40 cm. Taladevahelise vana täite (liiv, saepuru vms.) võib eemaldada, siis saab tulemuslikumat soojustust paigaldada rohkem. Korstna ja katuseluugi juurde või teistesse liikumispiirkondadesse tuleb rajada käiguteed, et soojustust ära ei tallutaks. Joonis 13.15 Pööningu vahelae lisasoojustamine olemasoleva laelaudise eemaldamisel/asendamisel: renoveerimiseelne olukord (vasakul), renoveerimisjärgne olukord (paremal). 229 Joonis 13

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun