4-TAKTILINE SISEPÕLEMISMOOTOR Taavi Kilgi Maanus Kullamaa Tartu Kivilinna Gümnaasium Klass 10d Mis on... 4-takti 4-takti viitab mootori töös olevale neljale taktile milleks on: 1. Sisselasketakt 2. Survetakt 3. Töötakt 4. Väljalasketakt Sisepõlemismootor - Sisepõlemismootor on jõumasin, mis töötab põletades kütust põlemiskambris. Esimene 4-taktiline sisepõlemismootor Leiutajaks oli Saksa insener Nicolaus Otto kes ehitas selle valmis aastal 1876. Kuidas see töötab Kõigepealt on vaja tööle ajada mootor. Alguses mootor ajab käima väntvõlli, väntvõll liigutab kepsu
Kogu töö toimub takti alusel. Operatsiooni sooritamiseks peab olema niipalju töökohti, et toote/tellimuse liikumine toimuv takti järgi. Töökoha alale, mis on kindlaks määratud paigutatakse andurid ja alarm. Alal peavad olema kättesaadavad kõik töövahendid, materjalid, seadmed. Ala suurus üldjuhul 1 samm igas suunas. Liikudes väljaspoole seda ala hakkab tööle alarm. ( Ala suurus baseerub taktile). Flow: Sünkroniseeritud ja standardiseeritud puhvrid (materjalid/pooltoodang), mis liiguvad tootmisse vastavalt taktile. Kiired üleminekuajad (SMED) Tsükliline materjalide(pooltoodang) ettetoomine. Tarne lähtepunkt tuleneb tootmisvajadusest (järjekorrast) ning on kas ajaliselt takti järgi (kella aeg) või mahuliselt fikseeritud. (KANBAN) Pull: (tõmba)
Kogu töö toimub takti alusel. Operatsiooni sooritamiseks peab olema niipalju töökohti, et toote/tellimuse liikumine toimuv takti järgi. ● · Töökoha alale, mis on kindlaks määratud paigutatakse andurid ja alarm. Alal peavad olema kättesaadavad kõik töövahendid, materjalid, seadmed. Ala suurus üldjuhul 1 samm igas suunas. Liikudes väljaspoole seda ala hakkab tööle alarm. ( Ala suurus baseerub taktile). FLOW ● · Sünkroniseeritud ja standardiseeritud puhvrid (materjalid/pooltoodang), mis liiguvad tootmisse vastavalt taktile. ● · Kiired üleminekuajad (SMED) ● · Tsükliline materjalide(pooltoodang) ettetoomine. Tarne lähtepunkt tuleneb tootmisvajadusest (järjekorrast) ning on kas ajaliselt takti järgi (kella aeg) või mahuliselt fikseeritud. (KANBAN) PULL(TÕMBA)
oma vastavates piirkondades takistusteta. Kogu töö toimub takti alusel. Operatsiooni sooritamiseks peab olema niipalju töökohti, et toote/tellimuse liikumine toimuv takti järgi. Töökoha alale, mis on kindlaks määratud paigutatakse andurid ja alarm. Alal peavad olema kättesaadavad kõik töövahendid, materjalid, seadmed. Ala suurus üldjuhul 1 samm igas suunas. Liikudes väljaspoole seda ala hakkab tööle alarm. ( Ala suurus baseerub taktile). Flow: Sünkroniseeritud ja standardiseeritud puhvrid (materjalid/pooltoodang), mis liiguvad tootmisse vastavalt taktile. Kiired üleminekuajad (SMED) Tsükliline materjalide(pooltoodang) ettetoomine. Tarne lähtepunkt tuleneb tootmisvajadusest (järjekorrast) ning on kas ajaliselt takti järgi (kella aeg) või mahuliselt fikseeritud. (KANBAN) Pull: (tõmba)
(seadme) jõudluse kohta. 19. Protsessori jõudlust mõjutavad tegurid(programm, kompilaator, ISA, mikroarhitektuur, tehnoloogia). Protsessori jõudlust mõjutavad tehnoloogia (võimalused ja piirangud), teooria ja disaini nupukus, kasutajate vajadused, majanduslik ja kaubanduslik surve. Arvuti protsessori jõudlust mõjutavad tegurid: Protsessori_töötlusaeg=Käsku/Programmis*Takti/Käsule*Sekundit/Taktile. 20. Mono- ja multitaktilise käsutöötluse põhimõtted. Monotaktilisel (ühetaktilisel) käsutöötlusel on kõikide käskude töötluseks ette nähtud ühesugused ajavahemikud, mille kestus määratakse lähtuvalt kõige kauem kestva käsu töötluseks kuluva ajavahemikuga. Multitaktilisel töötlusel toimub käsu töötlus lihtsamate ja ajaliselt lühemate tegevuste jadana, kuid erinevate käskude töötluseks kulutatakse erinev arv takte. 21
t pole teada, kas sealt loetakse trigeri eelmist või järgmist olekut. Probleemi lahendab kahetaktiliste sünkroonsete trigerite kasutamine. Trigeri esimese ja teise astme sünkroniseerimissignaal on pool perioodi nihutatud. Seega kirjutatakse sünkroniseerimissignaali esimese poolperioodi jooksul info sisendist trigeri esimesse astmesse ning samal ajal on väljundist võimalik lugeda trigeri eelmisele taktile vastavat olekut. Teise poolperioodi jooksul viiakse info trigeri esimesest astmest teise, mille järel triger on valmis järgmisteks infovahetusteks. Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid.
Järelikult on info sisestamise hetkel väljundi olek ebamäärane, s. t pole teada, kas sealt loetakse trigeri eelmist või järgmist olekut. Probleemi lahendab kahetaktiliste sünkroonsete trigerite kasutamine. Trigeri esimese ja teise astme sünkroniseerimissignaal on pool perioodi nihutatud. Seega kirjutatakse sünkroniseerimissignaali esimese poolperioodi jooksul info sisendist trigeri esimesse astmesse ning samal ajal on väljundist võimalik lugeda trigeri eelmisele taktile vastavat olekut. Teise poolperioodi jooksul viiakse info trigeri esimesest astmest teise, mille järel triger on valmis järgmisteks infovahetusteks. Kahetaktilise trigeri oleku muutumine toimub pärast sünkroniseerimissignaali lõppu, s. t tema tagafrondiga. Kahetaktiliste trigeritega saab koostada suvalisi loogikaskeeme, sealhulgas ühendada trigeri väljund kokku sisendiga. Peale sünkroniseeritud sisendite võivad kahetaktilisel RS-trigeril olla ka mittesünkroniseeritud sisendid
annaabi.ee 
