Kõikides jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega I=I1=I2 Pinge juhitide jada otstel on võrdne juhtide otstele rakendatud pingete summaga. U=U1+U2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti, on pinge iga juhi otstel n korda väiksem pingest juhtide jada otstel. Ui=U:n Jadamisi ühendatud juhtide kogutakistus on võrdne juhtide taksituste summaga R=R1+R2 Kui jadamisi on ühendatud n ühesuuruse takistusega juhti on nende juhtide kogutakistus n korda suurem üksikjuhi takistusest. R=nRi
Tegelikud mõõtmistulemused U I R 0,750 0,035 20,5 1,525 0,071 20,5 2,250 0,105 20,5 3,050 0,142 20,5 Arvutuslikud tulemused Aktiivtakistused Volt-ampermeetriga mõõdetud R, takistuste aritmeetiline keskmine 21,429 21,454 21,479 Testriga mõõdetud taksituste 21,429 artitmeetiline keskmine 21,479 20,5 Keskmine takistuste erinevus % 4,45 Millest on põhjustatud erinevus ? Erinevus on põjustatud erinevatest mõõteriistadest, nende täpsusest Mõõtmiste ajamoment on teine, hilisematel mõõtmistel on takkisti juba soojenenud ja seega takistus vähenenud. Ampermeeter mõõdab nii voltmeetrist sisetakistusest läbiminevat voolu kui ka takistist läbiminevat voolu, mis sumeeruvad
Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus aga poleteadmist? Vabadus I? 29.Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsika – tahtevabaduse probleem 2) Eetika – vabaduse ja vastutuse vahekord 3) Esteetika – tsensuuri ja loominguline vabadus 4) Poliitikafilosoofia – puutumatuse ala 30.Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust. Negatiivne vabadus – kitsenduste, taksituste, piirangute puudumine. Positiivne vabadus – enesevalitsemine , autonoomia. Me pole päriselt vabad, kui jälgime pealgalt kapriise, tunge ja kalduvusi, vaid siis, kui meie elus valdab mingi moraalne seisund. 31.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele. MacCallum väidab, et lähtume vabaduse kirjeldamisel kahest vabaduse liigist on ekslik. Vabaduse diskussioon analüüsib ühte vabaduse tüüpi lähtuvalt kolmest aspektist:
" Inglastega saavutati kokkulepe, et kroonid varustatakse veel ühe täiendava julgestusabinõuga nn läbivaatekujutis. Rein Otsason: ,,See on tõhus kaitse kopeerimise vastu, kuna mõlemal rahapoolel trükitakse ühele ja samale kohale kujutised, mis vastu valgust vaatamisel peavad täielikult kokku langema." 8.2 Kevad-suvine kahevõitlus 1990. aasta kevadel olid Eesti krone trükkivad masinad käivitatud, kuid sama aasta sügisel oleks need koduste taksituste tõttu võinud ka seiskuda. Takistused raha trükkimiskulude katmiseks, milleks pidi Eesti Pank saatma valitsusele taotluse eraldada paberrahade trükkimiseks valuutat. Eesti Panga poolt on kõik tehtud ja korras, kuid valitsus oli see kelle taha rahade kättesaamine takerdus. Selliseid takerdumisi pole lihtne selgitada , sest riigikassas oli tegelikult raha. Jääb küsimärgi alla, miks E. Savisaar selle ülekandmisega venitas
o Selleks, et varjutamise stressi edukalt vältida, tuleviku indikaator peab olema usaldusväärne o Metsa all kasvades on rohundil võimalus puude varjust pääseda tühine o Niidul samase suurusega taimede vahel kasvades on aga mõtet üritada varjutamist vältida metsa rohttaimes ei reageeri madalale R/FR suhtele; niidutaimed on aga R/FR muutuste suhtes tundlikumad Kasvuruumi otsimine ja taksituste vältimine · Füüsilised takistused mullas: o Kokkupressitud muld o Kiviosakesed o Juured o Orgaaniline kõdu o Muud sarnased objektid · Vähendavad juurte paigutmiseks vajalikku ruumi · Raskendavad toitainete leidmist ning hõlvamist Tasub reageerida ruumi kättesaadavusele enne kui toitained ammenduvad juurte kuhjumise tõttu · Juurte eritised kui keemiline radar tuvastamiseks
kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus (EQ) on mõiste, mis hõlmab: 1. võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada 2. empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine) 3. enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja taksituste ületamisel) Emotsionaalse intelligentsuse propageerija David Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetast midagi erilist saavutada. Golemani teooriat on palju kritiseeritud