Liikumine Liikumine on kehade asukoha pidev muutmine. Liikumist saab iseloomustada näiteks kiiruse võI trajektoori abil. s = tv. Liikumine võib peatuda, kui keha kuju, mõõtmed muutuvad või kui ette tuleb mingi takistuskeha/jõud. Liikumist esineb igasugust sirg- ja kõverjoonelist, külg- ja pöördliikumist, ringliikumist, ebaühtlast liiumist, perioodilist liikumist jne. Liiguvad need kehad, millele mõjub teatud jõud ja mis omavad kineetilist energiat. Mõjutavaid jõude on palju, näiteks gravitatsioonijõud, hõõrdejõud , gradientjõud, teised kehad, tuul, takistusjõud, mass jt tegurid.
Glasuur tagab kuumakindluse. Traattakistid on madala takistusega ja täpsed. Neid kasutatakse kohtades, kus võimsused küündivad üle 2 W. Tingmärk vasak-Euroopa Parem- Ameerika 24. Muuttakisti, liigitamine kasutamine, tingmärk. Reguleeritava takistusega takistid jagunevad potentsiomeetriteks ja seadetakistiteks. Potentsiomeetreid kasutatakse elektroonikaseadme mingite parameetrite muutmiseks selle töötamise käigus. Tööpõhimõte: isoleeralusele on kantud takistuskeha, mille otstesse on ühendatud klemmid. Mööda takistuskeha liigutatakse liuguri kontakte, mistõttu muutub klemmidevaheline takistus. Takistuskeha materjaliks grafiit, takistustraat, kermet. Seadetakistid – kasutatakse elektroonikaseadmete häälestamiseks. Paiknevad seadme sisemuses. Tööpõhimõte sama mis potentsiomeetril Tingmärk Pontentsiomeeter
2. täppistakistid (mõõteriistades). 3. ülitäppistakistid (kontrollmõõteristades). 4. Kõrgepingetakistid: palju suurem maksimaalselt lubatud pinge võrreldes teiste liikidega. 5. Kõrgsagedus ja ülikõrgsagedus takistid: erinõudeks minimaalne omainduktiivsus ja omamahutuvus. (ülikõrgsagedus takistid on ilma lakikihita) 6. Kõrgoomilised takistid: nende oomiline suurus ulatub giga- ja teraoomidesse. 4. Takistuskeha kuju poolest jagunevad takistid: 1. Kihttakistiteks, mille isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga. 2. Masstakistid mille takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist. 3. Traattakistid mis on valmistatud alusele keritud takistustraadist. Takistusmaterjaliks on kiht ja masstakistitel: süsinik, süsiniku ja boori segu, metallisulamid, metalloksiidid. Grafiidi või tahma ning sideaine paagutatud segu
13 2. Elektroonika passiivsed komponendid Takisti (resistor) on elektriahela element, mille tähtsaim tunnussuurus on elektriline takistus. voolu piiramiseks, vajaliku pingelangu või potentsiaali tekitamiseks. Takistuse muutumise seaduspärasuse järgi: lineaartakisti (läbiv vool on võrdne pingega), mittelineaartakisti (takistus sõltub välismõjurist). Otstarbe ning ehituse järgi: püsitakisti ja muuttakisti. Takistuskeha kuju järgi: kihttakisti (isoleerainest alus on kaetud takistusmaterjali kihiga), masstakisti (takistuskeha koosneb tervenisti takistusmaterjalist), traattakisti. Takistusmaterjalid: süsinik, süsiniku ja boori segu, metallsulamid, grafiit, pooljuhtmaterjalid, konstantaan, nikroom. Tunnussuurused: Nimitakistus (vastab standardridadele, näit. E6, E12, E24.... E192. Tähele E järgnev number näitab nimiväärtuste arvu reas). Takistushälve: tavatakistid (ebatäpsed) ±5%, ±10%, ±20%
..+200°C -55...+100°C TKR -80...+140ppm/°C 15ppm/°C Omamüra Väike Väike Teatud eriotstarbeliste takistitena, nagu näiteks kõrgoomilised takistid takistusega kuni 100 G. valmistatakse ka siin mittekirjeldatud takistitüüpe. 1.3 Muuttakistid Muuttakistite takistus on soovi kohaselt muudetav. Muuttakistitel on isoleeralusele tekitatud takistuskeha, mille kummaski otsas on püsikontaktid ja üks muudetav kontakt, mille asendist takistus sõltub. Takistuskeha materjalina kasutatakse kas grafiidikihti, metallkeraamilist materjali (kermet) või takistustraadist lamemähist. Püsikontaktid on kujundatud väljaviikudena, muudetav kontakt aga kas liuguri või kruviga fikseeritava kontaktina. Otstarbelt jagunevad muuttakistid reguleertakistiteks ehk potentsiomeetriteks ja seadetakistiteks.
annaabi.ee 
