minna, kuigi selle täidemineku tingis tegelikult asjade loomulik käik. Mis on taju? Aisting? Millised on põhilised tajuteooriad? Millised on taju omadused? Mis vahe on illusioonil ja hallutsinatsioonil? Taju - esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Aisting meelelise tunnetuse lihtsamaiks vormiks, milles antakse välismaailma esmete ja nähtuste algkvaliteet: raskus, temp jne. Tajuomadused piirid, kujunemise aeg(närvirakus erutuse levimise lõplik kiirus), püsivus e konstantsus, ruumilised vastasmõjud, ajaline vastasmõju(kohanemisvõime) Tajuteooriad Psühhofüüsika, mis uurib füüsiliste suuruste tajupiire. Nt objektide värv ja kõvadus. Illusioon väär, moondunud taju. Ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon välisärrituseta taju, subjektiivne haiguslik tajuelamus,
Ka tsk ei suuda haarata terve klassiruumi nt. (maht võimaldab tajuda rohkem kui ühte objekti samaaegselt). Taju omadusest veel: mõtestatus (kui võrv tajume objekti läbi tema tunnuste, mida me temaga teha saaks, w kuidas see asi käitub w mis selle asjaga veel koos võiks käia jnejne). + eristusvõime ehk diferentseeritus (see vüimaldab eristada erisusi ja tajuda objekte eraldi ja erinevate asjadena. Nt punaseid toone on plaju erinevaid) (UURI JÄRGI TAJULIIGID; TAJUOMADUSED JNE). Mõned tajuvad värvuste erinevusi paremini(nt kunstnikud). Eristusvõime on väga oluline nt kujundite (asjade kujud üldse) vahet tegemine, tähtede ja numbrite vahet tegemine, värvuste eristamine, kuulmise eristuses oluline häälikute tajumine. Häälikute vaheliste erinevuste tajumine. Kirjaliku kõne juures on oluline häälikute kestus (rõhk, välted jne). Kuidas uurida nt taju kiirust? (näidatakse pilti mingi (milli)sekundit ja siis kas uuritav tunneb
üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid on kohanenud toimimiseks väga mitmekesistes tingimustes. Inimeste tajuomadused on enamjaolt kaasasündinud, kuid palju õpitakse juurde ka pärast inimese sündimist. Taju üldised omadused, mida tänapäeva psühholoogia tunneb, kehtivad kõikide meelte korral ja praktiliselt kõige tajumisel. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 102 ) 2.3 Eidetism Unisoofias kirjeldatavad tajud tekivad inimese ajus vahetult. See tähendab seda, et näiteks inimese selline tajumulje ( ja selle mõju psüühikale ), mille korral on tal võimalus näha kosmosest
Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid 4 on kohanenud toimimiseks väga mitmekesistes tingimustes. Inimeste tajuomadused on enamjaolt kaasasündinud, kuid palju õpitakse juurde ka pärast inimese sündimist. Taju üldised omadused, mida tänapäeva psühholoogia tunneb, kehtivad kõikide meelte korral ja praktiliselt kõige tajumisel. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 102 ) 2.3 Eidetism Unisoofias kirjeldatavad tajud tekivad inimese ajus vahetult. See tähendab seda, et näiteks inimese selline tajumulje ( ja selle mõju psüühikale ), mille korral on tal võimalus näha kosmosest
üldjuhul aega ja seepärast on võimalik ka nende tekkimist või kadumist ajas mõõta. Üsna sageli ei sõltu taju vaatlustingimustest. Kuid selline tajukujund sõltub sellest, et mida tajutakse samal ajal või vahetult enne ja pärast. Suurepärane taju esineb väga suurepärasel keskendumisel objektile, mida tajutakse. Erinevate omaduste tajumisele on vaja aga suurt vaimset pingutust. Inimese tajusüsteemid on kohanenud toimimiseks väga mitmekesistes tingimustes. Inimeste tajuomadused on enamjaolt kaasasündinud, kuid palju õpitakse juurde ka pärast inimese sündimist. Taju üldised omadused, mida tänapäeva psühholoogia tunneb, kehtivad kõikide meelte korral ja praktiliselt kõige tajumisel. ( Allik ja Kreegipuu 2002, 102 ) 2.3 Eidetism Unisoofias kirjeldatavad tajud tekivad inimese ajus vahetult. See tähendab seda, et näiteks inimese selline tajumulje ( ja selle mõju psüühikale ), mille korral on tal võimalus näha kosmosest
annaabi.ee 
