tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil
N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Kategoriseerimisel kasutatakse tihti järgnevaid tunnuseid: vanus, sugu, elukutse, rahvus jne. Isikutaju seaduspärasused. Oreooliefekt inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal. Kui meil on isikust eelnevalt
omadustest ja eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". Taju liigid 1) Ümbritsevate objektide taju 2) Ruumitaju 3) Liikumistaju 4) Ajataju 1) Ümbritsevate objektide taju - Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; - Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. - Isikutaju o tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja alateadlikku hindamist. o Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni.Näiteks noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad jne.
o Apertseptsioon - taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist, emotsioonidest, isiksuse omadustest, eelnevast kogemusest. Näiteks võime me näha maailma erinevatel päevadel kas läbi "roosade" või läbi "mustade prillide". TAJU LIIGID o Ümbritsevate objektide taju o Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; o Taju tekib silma aktiivsuse tõttu; o Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt teine inimene. 1. Ruumitaju ... võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt ehk ruumilise pildina. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. 2. Liikumistaju ... annab infot objektide liikumise kohta vaatleja ja üksteise suhtes. Inimene ei taju liikumist, mis on väga kiire või väga aeglane.Võimalik on tajuda näivat liikumist ja esilekutsutud liikumist. 3. Ajataju ..
tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Ülesanne on meeleorganite poolt saadud info põhjal luua terviklik tajupilt. Taju pilt luuakse vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Taju ei ole reaalse maailma kujund. Taju on üks võimalikke tõlgendusviise maailmast, ta pole kunagi täpne, võib olla ka moonutatud, näiteks isikutaju korral eksitakse kõige rohkem, kuna inimene on keerulisim tajuobjekt. Taju eesmärk on tajukujundite loomine. Võrkkestal tekib kahemõõtmeline kujutis, kuid silmad on üksteisest natuke eemal ja keha nihkub ja tekib kolmemõõtmelisus (diasparaatsus). Elusorganite tajumisvõime on erinev. Iga org tajub seda, mis on tema elutegevusele vajalik. Inimene tajub ka oma sisekeskkonda. Tajuvõime on seotud organismi keerukusega. Mida keerulisem org, seda mitmekülgsem tajuvõime tal on
tundmused kui ka mõtlemine. Üheks taju iseärasuseks on tema konstantsus ehk muutumatus (valget lund tajume ikka valgena). Tajul on valim iseloom- inimesed võivad ühte ja sama objekti tajuda erinevalt sõltuvalt vanusest, soost ja elukutsest. Taju tekib silmaaktiivsuse tõttu. Taju määratlus – isikutaju, ruumitaju, liikumistaju, ajataju, tähelepanu. Taju liigid: ümbritsevate objektide taju - Ümbritsevate objektide hulgast on kõige tähtsam tajuobjekt – teine inimene. Ruumitaju – annab meile kolmemõõtmelisest ruumist, näitab kaugusi ja ruumi suhteid Ajataju – peegeldab aja kulgemist, sündmuste kestust, kiirust ja järgnevust. Liikumistaju – annab meile andmeid esemete liikumise kohta üksteise ja meie suhtes. Liikumistaju tekib siis, kui kujutis liigub silma võrkkestal, olulised on silmade ja peas liigutused. nägemistaju
annaabi.ee 
