TAJU ,,Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest" (Allik jt 2002: 85). Tajukujundeid võib olla erinevaid, sest ümbritsevat maailma võib iga inimene tõlgendada erinevalt. Taju eesmärgiks on luua terviklik pilt, et inimene oleks suuteline otsustama adekvaatselt esemete ja nähtuste omaduste üle (Allik jt 2002). Taju sõltub aistingutest ja eeldab tähelepanu. Samuti mõjutavad taju emotsioonid, mõtlemine ja eelnevad elukogemused. Tajumise protsessi eesmärgiks on on terviku tunnetamine- mis omakorda sõltub sellest, milline keskkond ja
toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip. Nii mõtlemises kui õppimises on keskel kohal taiplikkus ehk asjade ja nähtuste olemuse kiire lahtimõtestamise võime. Taibukus tagab mõttetööle vajaliku selguse ehk arusaadavuse ning ühemõttelisuse. Otsekohe kui mõttetöös kustub selgus, võtab see pinna kiirelt taiplikkuselt (kahaneb huvi asja vastu)
mõtlemine toob esile elunähtuste sellised sisemised omadused, mis otseselt ja ühese tähendusega viimaste meelelises tunnetuses ei peegeldu. Mõttelennul pole piire. Mõtlemisvõimel on inimühiskonnas üha suurenev tähtsus. Raske on ette kujutada ametit kus selge mõtlemine osutuks liigseks. Mõtlemine on tihedalt seotud teiste psüühiliste protsessidega. Keele abil toimuv mõtlemine võimaldab tajukujundeid mõtestada. Mõttetöö pole mõeldav ilma mälu, tähelepanu ja kujutlusvõimeta. Loova mõtlemise eredaimaks avalduseks on fantaasia. 2. Taip. Nii mõtlemises kui õppimises on keskel kohal taiplikkus ehk asjade ja nähtuste olemuse kiire lahtimõtestamise võime. Taibukus tagab mõttetööle vajaliku selguse ehk arusaadavuse ning ühemõttelisuse. Otsekohe kui mõttetöös kustub selgus, võtab see pinna kiirelt taiplikkuselt (kahaneb huvi asja vastu)
luuakse terviklik pilt (tajukujund) vahetult mõjutavatest objektidest või nähtustest. Tajukujund on vaid üks ümbritseva maailma tõlgendustest ja erinevad vaatlejad pööravad tähelepanu maailma erinevatele külgedele. 6.1. Taju eesmärk ja tajukujundite loomine Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle. Tajus tuleb pidevalt võidelda määramatusega, reaalsete tajukujundeid tekitanud tingimuste avastamiseks tuleb kasutada abivahendeid. Sügavuse hindamisel on üheks abivahendiks disparaatsus. Disparaatsus tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkestakujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. Informatsioon võib sisalduda keemilistes ainetes, mehhaanilises energias või valgusenergias. Kõige laiemalt võib taju seletused jagada kahte mõjukasse rühma: 1) Teadvustamata otsuste tajuteooria. Selle kohaselt on taju
d. Lisa juurde, et viid möönduse kindlal ajal ellu e. Lepi kokku, et viite mõlemad möönduse ellu, ilma et teaksite, kas vastaspool samaga vastab. 3. Õpi olukorda vaatama vastase pilgu läbi Rakenda nn peeglitehnikat: a. kirjelda iseennast b. kirjelda vastast c. kujuta ette, kuidas vastane ise ennast kirjeldaks d. kujuta ette, kuidas vastane sind ette kujutab e. võrdle tekkinud tajukujundeid f. avasta suurimad hinnanguvahed ja nende põhjused g. mõtle läbi, mil moel hinnangute erinevusi arvestada, vähendada... 4. Rakenda konflikti killustamise võtet a. vähenda kummagi meeskonna läbirääkijate arvu b. vähenda vaidlusküsimuste arvu c. sõnasta põhimõttelised vastandused konkreetseks d. väldi ebasoovitavaid pretsedente, nt lepete eiramist e. tükelda suur õun viiludeks f. kasuta meie-sõnumeid g
annaabi.ee 
