teistega,tal on palju sõpru ja tuttavaid ning ei talu üksindust(koleerik ja sangviinik ning püknik]pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole.Ta paistab silma suhtlemisoskuse ja seltsivusega,mistõttu on tal rohkesti sõpru,kellele räägib meeleldi oma mõtetest ja tundmustest.Armastab vaheldust,nalja ja naeru,kuid teda ei saa usaldada. 6. Võimed: üksik-võimed mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa nt põhimälumaht ja tajukiirus-, eri-võimed mis avalduvad teatud kindlal alal ja teistele avalduvad need teatud kindlal ajal ja üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad verbaalsetest,matemaatilistest,taju,ruumilistest,kujundlikest mõtlemiste võimetest. 3-3-5 laulmine ja musikaalsus, 4-7 joonistamine, 10-12 füüsikalised matemaatilised tehnilised, 13-16 kirjanduslikud võimed.Intelligentsus on astmelise struktuuriga üldvõimete kogu,mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi
lihastesse. 8.Mis põhjustab valu lihastes peale treeningut? Valu lihastes põhjustab laktaadi sisalduse kasv lihastes ja ebakorrapärane lihaskoormus. 9.Määra oma kehamassi indeks (KMI). Näita, kuidas sa seda arvutasid. Minu KMI on 59÷(1,7×1,7)=20,4 kg/m². Arvutasin selle valemi järgi, milleks on: Sinu kaal kilogrammides Kehamassiindeks = (Sinu pikkus meetrites)² 10. Kiiruse erinevad liigid: · tajukiirus · tunnetuslik kiirus · reaktsioonikiirus · tegevuskiirus · liigutuskiirus · tsükliline ja atsükliline liigutuste kiirus 11. Nimeta lihaste tüübid: · südamelihas · skeletilihased ehk vöötlihased · silelihased 12. Nimeta erinevad lihaskiud, nende erinevused (2): · aeglased lihaskiud · kiired lihaskiud Aeglaste ja kiirete lihaskiudude erinevused on järgmised: · aeglased lihaskiud on väikesed, aga kiired lihaskiud on mõõtmetelt suured
vajalik kiirus, olgu see pallile, vertikaalne kiirus üleshüppel või jooksukiirus sprindis. Enamikul spordialadel on võimsus vajalik kiirenduseks, et saavutada võistluskiirus ja seejärel 4 võimsusvastupidavus kiiruse säilitamiseks. Sportmängudes eristatavad kiiruse vormid on: mänguliste situatsioonide tajumise kiirus e tajukiirus mängusituatsiooni ja oma vastasmängija tegevuse tunnetamise kiirus e tunnetuslik kiirus võime lühikese ajaga otsustada vajaliku tegevuse läbiviimine e otsustuskiirus kiire reageerimine mängu jooksul ettenägematutele olukordadele e reaktsiooni kiirus tsükliliste ja atsükliliste liigutuste sooritamine ilma pallita e tsükliline- ja atsükliline liigutuste kiirus
ainult mingi konkreetse valdkonna ülesannete lahendamist - Mitme võime teooriad - Cattell - GF fluiidne ehk voolav intelligentsus – arutlusoskus ja loogiline mõtlemine, sünnipärane üldine vaimne võimekus - GC kristalliseerunud e ladestunud intelligentsus – omandatud faktiteadmised, silmaring, kultuurispetsiifiline - Thurstone - Verbaalne arukus - Sõnaline voolavus - Numbriline võimekus - Ruumiline ettekujtusvõime - Töömälu - Tajukiirus - Arutlusoskus - Gradner - Keeleline intelligentsus - Loogilis-matemaatiline - Muusikaline - Ruumiline - Kehalis-kineetiline - Intrapersonaalne - Interpersonaalne - Naturalistlik - Alternatiivsed intelligentsuse vormid - Sotsiaalne intelligentsus – thorndike - Praktiline intelligentsus – sternberg - Emotsionaalne intelligentsus – coleman - Kust intelligentsus tuleb? - Natuure vs nurture – geenid vs keskkond
Thurstoni mudeli järgi? Baasvõimed Thurstoni (1957) järgi: 1) sõnaline arusaamine (võime aru saada sõnalistest analoogidest ja loetud lõikudest) 2) sõnavoolavus (võime opereerida sõnadega, sõnavaraga) 3) numeraalne võimekus (arvutamise kiirus ja korrektsus) 4) ruumiline ettekujutamine (näiteks võime kujutluse pöörata objekte) 5) assotsiatiivne mälu (võime meenutada sõnu või objekte, mis esinevad paaris) 6) tajukiirus (näiteks võime leida, kui mitu korda mingi konkreetne sümbol esineb leheküljel) 7) arutlus (võime lahendada aritmeetika või loogikaülesandeid) 5. Millised on tuntumad intelligentsuse testid kaasajal? C. Spearmani kahefaktoriline ja L. Thurstoni baasvõimete mudel. Tänapäevastest teoreetilistest käsitlustest võib kõige täiuslikumaks
# g ja spetsiifiliste võimete suhe varieerub ülesannete lõikes ning see on võimalik teadlikult arvestada Louis Thurstone - Multiple-factors theory ehk 7 primaarset vaimset võimet: V verbaalne (Verbal Comprehension) W sõnade voolavus (Word Fluency) N numbriline (Number Facility) S ruumine (Spatial Relations) M mälu (Associative Memory) P tajukiirus (Perceptual Speed) R arutlusoskus (Reasoning) => hiljem tunnistas, et ei ole siiski sõltumatud (on ühisosa g) Philip E. Vernon - 1950 -- The Structure of Human Abilities. Hierarchical group factor theory Raymond B. Cattell 1963 -- Theory of Fluid and Crystallized Intelligence: A critical experiment. Gf fluiidne ehk voolav intelligentsus: arutlusoskus ja loogiline mõtlemine; sünnipärane üldine vaimne võimekus
Eristusvõime on väga oluline nt kujundite (asjade kujud üldse) vahet tegemine, tähtede ja numbrite vahet tegemine, värvuste eristamine, kuulmise eristuses oluline häälikute tajumine. Häälikute vaheliste erinevuste tajumine. Kirjaliku kõne juures on oluline häälikute kestus (rõhk, välted jne). Kuidas uurida nt taju kiirust? (näidatakse pilti mingi (milli)sekundit ja siis kas uuritav tunneb objekti ära w mitte. Kui tajukiirus on probleemne, siis kuidas seda arendada? Kuivõrd see kiirus sõltub närvitegevusest, siis kas seda saab nii palju mõjutada? Ja kuidas siis? Oluline oleks KordamisePrintsiip (kui laps puutub rohkem kokku, siis ta ka tajub kiiremini). Laps puutub sagedamini mingi asjaga kokku. Juhime tp olulistele tunnustele mingi objekti suhtes! Kiirust niipalju ei saa mõjutada füsioloogiliselt kui just kordamine ja sellega.