Siiski võib teatud tingimustes tekkida moondunud taju ehk illusioon: objektid paistavad teistsugustena, kuid mitte sellisena nagu nad reaalselt on. Illusioone on erinevaid liike, eristatakse nägemis-, kuulmis- ja kompimisillusioone. Taju moonutuste tekkepõhjused võivad olla füsioloogilised (joonte pikkus ja suund, kujundite suurus, vahemaa hindamine); füsioloogilised (nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid) ja samuti psühholoogilised (haiguslikud meelepetted, tajuelamused, hallutsinatsioonid). Ökoloogiline lähenemine tajule väidab, et tajus on esindatud keskkonna erinevad võimalused, mida keskkonnas asuvad erinevad objektid võimaldavad teha. Taju on häälestatud elementide koosluses esinevatele muutumatutele omadustele, mida õpitakse tajuma aktiivse liikumise, toimimise ja tegevuses keskkonna muutlikkusega. Tajusüsteem on tänu ökoloogilisele põhjendatusele võimeline ära tundma mitte ainult objekte või tunnuseid vaid ka sündmusi.
muusikat või kõnelust, mida tegelikult ei ole sel ajal ja sel kohal, kus ta kuuleb, haige tunneb õhus lõhnasid, mida tegelikult ei ole jne. Tõelisi hallutsinatsioone iseloomustab see, et haige suhtub neisse kui täiesti reaalselt olemasolevatesse asjadesse. Pseudohallutasinatsioone iseloomustab see et haige tunnetab subjektiivselt hallutsineeritud nähtusi teistsugustena kui reaalselt tajutavaid nähtusi. Pseudohallutsinatsioonid on haige jaoks ,,erilised" tajuelamused, mis eksisteerivad temast väljaspool ja temast sõltumatult. Tuleb silmas pidada, et kuigi haige eristab pesudohallutsinatsioone reaalsetest tajudest , ei ole tal siiski objektiivset kriitilist suhtumist oma elamustesse. Selle alusel, millise analüsaatori piirkonnas hallutsinatsioonid esinevad, jaotatakse neid nägemis, kuulmis- ,haistmis- ,maitsmis- ,puute- ,temperatuuri- ja kehatundehallutsinatsiooniks. Kliinilised kogemused on näidanud , et hallutsinatsiooni laadil
rohkem kui selle vajaduse rahuldamine käesoleval hetkel. Olmselt just sellepärast on inimestele iseloomulikud teod tuleviku nimel, elamine tulevikus. Tegevuse funktsionaalne tase ja tegevuse efektiivsus sõltuvad emotsiooni suundusest. Olukorras, kus vajadus on rahuldatud, tekib teatud psüühiline komfort, edukuse tunne, mis mõjustab inimest kiiremini ja täpsemini reageerima erinevatele signaalidele. Tähelepanu on keskendatum, tajuelamused teravamad, taju sisukam ja täpsem; mõtlemine on produktiivsem ja kiirem. Negatiivsete emotsioonide korral on aga olukord vastupidine. Kuid küsimus ei ole ainult emotsiooni polaarsuses, vaid ka tema jõus. Tegevusele ärgitavalt mõjub ainult teatud tugevusegaemotsioon. See lävi on igale inimesele individuaalne ja jääb tema (stressi) taluvuse piiridesse. Üliintensiivne emotsioon aga lõhub adekvaatse sideme situatsiooni, emotsiooni ja
inimest stressi negatiivse toime eest. Heaolu hõlmab laialdase mõistelise ala, 6. Tervise, heaolu ja elukvaliteedi indikaatorid/mõõdikud Olulisemad arenenud riikides peamiselt nelja kanali kaudu (nii indiviidi kui ka riigi mille tuntud piirikivideks on tajuelamused,tundeelamused ja meeleolud. elanikkonna tervist iseloomustavad näitajad: tasemel):_ suurenenud produktiivsus, _ suurem tööjõu pakkumine,_ paremad Enamus uurijaid kogu maailmas vaatlevad heaolu kui funktsiooni sotsiaalses Keskmine eeldatav eluiga, demograafilised näitajad (sündimus, suremus,
kui isiksusest ja ühiskonnaliikmest. Teadusvälise psüühika hulka kuuluvaiks loetakse järgmisi nähtusi. - tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid töödeldud signaalid - vastureaktsioonid nõrkadele tajudele - kordamise mõjul automatiseerinud liigutused - unenäod (hallutsinatsioonid) - käitumise alateadlik motiiv - hetkel mitte teadvustunud info Lisaks sellele taandatakse teadvus ka subjektiivsele elamusele (emotsioonid, tajuelamused). PSÜÜHIKA NEUROTEADUSLIKUD ALUSED JA ONTOGENEES Närvissüsteemi ehitus ja funktsioonid Kaks peamist närvisüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust ning jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentertaalne osa koosneb pea ja seljaajust. On kõige olulisem psüühilisteprotsesside kontroll organ. Perifeerne ns on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes.
annaabi.ee 
