tervist kõige suuremaks varaks. Sel juhul on tervis tegelikult tõugatud viimasele kohale isiklikus väärtuste skaalas. Seega on vaid kaks küsimust: 1) kas peame lugu oma tervisest, 2) kas otsustame ise oma 24 tunni kasutamise üle või allume olude ja asjade ülemvõimule. Lõpuks mõelgem, kui paljudel päevadel too pooltunnike kaob lihtsalt ja mõttetult. Pealegi, kui olete juba vilunud harjutaja, siis taipate, et mõõdukaid kehalisi harjutusi sooritades on mõnus mõelda. Pole harv, kui seepuhul kirgastub tõsise probleemi lahend. Kui reisile lähete võtate hambaharja kaasa. Kuid ka teie keha vajab igapäevast hoolt. Seepärast pange tingimata ka jooksukingad kohvrisse! 3. Aeroobharjutused. Kui sihtmärgiks on liikumisvaeguse kõrvaldamine pole harjutuste-tegemiste valikul määravat tähtsust
" Kolmandal korral küsib ,,Kuidas see sulle meeldib?" Ülaltoodud kurgi/kurgu näite puhul võiksid vastused neile küsimustele olla näiteks järgmised: ,,Kus sulle see meeldib?" ,,Salatis." (Köögivilja puhul.) ,,Millal see sulle meeldib?" ,,Kui ta ei valuta." (Mängija peab silmas kõri.) ,,Kuidas see sulle meeldib?" ,,Hapukoore ja soolaga." (Jälle käib jutt köögiviljast.) Korrutage need vastused nüüd mängijate arvuga ning taipate isegi, et küsitleja võib päris suurde segadusse sattuda! Ehkki vastused kutsuvad esile naerupahvakuid, peaks iga vastus kätkema terakest tõde ning küsija peaks selle põhjal jälile saama, mis sõnaga on tegu. Punkte võib arvestada järgmiselt: küsija saab 1 punkti, kui ta arvab sõna ära pärast kolme küsimusteringi, ning 10 punkti, olles kõigile ainult kus-küsimuse esitanud. Või andke küsijale
ja tema sõber Eeduke on ärevuses nõnda, ja leides hetke paraja, nad sosistavad salaja -- neil teoksil on vist mõnda. Nad askeldavad rehe all sääl kolikasti lähedal, kus valgust üsna vähe. Sääl Peedu takutuusti soeb ja Eedu mingit salmi loeb, et see jääks hästi pähe. Neil on sääl keppe, kantsikuid ja riideid veidraid, pentsikuid ning mütsi küljes sarvi. Kui Eedu salmi pähe saab, siis papist valmis meisterdab veel imeuhke larvi. Ma arvan küll, et aimate ja väga hästi taipate, et milleks kõik need jandid sest polegi vist seda last, kes arvata ei oskaks vast, et nad on mardisandid. Kui mardiõhtul tõuseb kuu ja naeratab ta kuldne suu, siis tulevad nad kohe. Näe, toas Peedu, habe pikk ja Eedu nagu põrgusikk või muinasjutu-lohe! Ja naer'vad Ats ja Maimik ning sinisilmne Annike, kui mardid teevad nalja. Ning ainult tillu väikevend veel ema hõlma peidab end kust argsi piilub välja. Henn ja leevike Henn, pisike poisike, sammus jõele,
oksi? Kui tal oleks katapult, kas jaksaks ta siis kive käega nii kaugele visata? Kui tal oleks redel, kas oskaks ta siis nii kergesti puu otsa ronida? Kui tal oleks hobune, kas suudaks ta siis nii kiiresti joosta? Andke tsiviliseeritud inimesele aega koguda kõik need masinad enda ümber -- sel juhul saab ta kahtlemata kergesti metsinimesest võitu. Aga kui tahate näha veel ebavõrdsemat võitlust, laske neil alasti ja relvitult teineteise vastu minna--siis taipate õige pea, miks on parem hoida kõiki oma jõudusid pidevalt enda käsutuses, olla alati valmis igaks elujuhtumiks ning niiöelda kanda kogu iseennast pidevalt endaga kaasas. Hobbes väidab, et inimene on loomult sõjakas ning otsib aina võimalust rünnata ja võidelda. Seevastu teine kuulus filosoof10 arvab (ja seda kinnitavad ka Cumberland 11 ja Pufendorf12), et keegi pole nii kartlik kui inimene loomuseisundis: ta väriseb kogu
hindaks me neid niivõrd ja ei hindaks ka neid aegu mis meil alles ees on , sest kui need kätte jõuavad me teame , et neist tuleb kinni hoida, tuleb hinnata seda mis meil on ja püüelda parema tuleviku poole' Sa näed mind. Sa vaatad mind. sa arvad, et tead ja tunned mind, kuid sul ei ole õrna aimugi kes ma tegelikult olen. Neile, keda üks tüdruk on armastanud, kuid kes pole sellest hoolinud ja selle tüdrukuga vaid mänginud on: ühel päeval taipate, et kuramus, see tüdruk armastas mind tõeliselt kogu südamest. Aga siis on juba liiga hilja. Seda tüdrukut pole enam. See jalge alla trambitud tüdruk on end vaevaliselt püsti ajanud, pikalt põdenud, pisarad pühkinud, südame lukustanud, killud kokku kokku korjanud, liimida proovinud ja uut elu alustanud. Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret. Kallistus on kõigi jaoks, kellest me hoolime. Kallistus on
" küsis Voitinski arusaamatult vastu. ,,Just praegu ise rääkisite." ,,Ih, ih, ih, ih, ih," naeris Voitinski ja hakkas läkastama. ,,Olete teie aga alles roheline! Lea see mu naine oligi. Või arvate, et oli mõni teine? Minul, neljakümnesel, kui naine oli parajasti kakskümmend? Aga teie olete alles lapsed, mis teate teie naistest või armastusest! Naine, teate," matsutas Voitinski oma hambutut suud, nii et harvad hallid karvad lõuaotsas tudisesid, ,,armastus, mõistate, neid taipate alles siis. kui neid enam ei olegi. Ainult siis! Muidu inimene ei taipa. Aga kui tal enam ei ole, siis küll, siis just. Aga seda ütlen ma teile, lapsed, et uskuge keda usute, jah, uskuge ükskõik keda..." Voitinski peatus ja matsutas suud, nagu oleks seal äkki lääge maik. ,,Aga parem ei ütle ma teile midagi, sest mis ma ikka teile ütlen." ,,Rääkige, härra Voitinski, jutustage!" mangusid poisid.
annaabi.ee 
