mahutavuse piirid. Vesi omastab soojust ning süsinikdioksiidi, mis atmosfääri jäädes Maa temperatuuri kergitaks. Ookeanid on ühtekokku omastanud ligi 48% aastate 1800 ja 1994 vahel inimeste poolt õhku paisatud süsinikdioksiidist. Ookeanide süsinikdioksiidi mahutavus sõltub eelkõige vee temperatuurist ja olemasolevast süsinikdioksiidi hulgast. Inimeste poolt atmosfääri lisatud süsinikdioksiid on kiirendanud ookeanides elavate taimplanktoni kasvu ning see on aidanud atmosfäärist väga palju süsinikdioksiidi eemaldada, tootes sealjuures eluks vajalikku hapnikku. Vetikad tarbivad suuri koguseid süsinikdioksiidi, see lahustub ka ookeanivees. Teatud aja jooksul saavutatakse piir, millest edasi on lahustumine, ning looduse võime omastada süsinikdioksiidi, vähenenud või hoopis peatunud. Praeguse heitkoguste kasvutempo tõttu ei suuda maailmameri enam endise efektiivsusega
veetaimedel on sageli risoomid, millega nad edukalt paljunevad. Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse rändavad. Eesti järvedes on eriti rohkesti mitmesuguseid vetikaid väikesed, üksikuna palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi e. taimplanktoni taimhõljum soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia chinulata õitsemine. vetikate hulgas leidub palju haruldusi taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine
3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad). 4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed). Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike. Eriti rohkesti on mitmesuguseid vetikaid. Väikesed, palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi ehk taimplanktoni. Sageli moodustavad nad aga kogumikke, mis on nähtavad luubitagi. Taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad. Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud. Järve kallastel ja järvevees kasvavad mitmesugused õistaimed. Erineval sügavusel kasvavad erinevad taimed
-veetaimedel on sageli risoomid, millega nad edukalt paljunevad. Veetaimede seemneid aitab levitada vesi, lainetega kanduvad need kaugele. Osa seemneid kleepub veelindude külge, kellega need teistesse veekogudesse rändavad. -Eesti järvedes on eriti rohkesti mitmesuguseid vetikaid -väikesed, üksikuna palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi e. taimplanktoni Taimplankton -väga liigirikas vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia chinulata õitsemine. -vetikate hulgas leidub palju haruldusi -taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem
S eda nimetakse veeõitsenguks. Peagi muutuvad tingimused vetikatele ebasoodsaks, sest väheneb vee läbipaistvus ja toitainete hulk. Palju vetikaid sureb. Nende lagundamiseks kulub bakteritel rohkesti hapnikku. Vee elustikku ähvardab surm, sest enam ei jätku hingamiseks hapniku.Eesti järvedes kasvab palju erinevaid taimeliike. Eriti rohkesti on mitmesuguseid vetikaid. Väikesed, üksikuna palja silmaga nähtamatud, vees hõljuvad vetikad moodustavad taimhõljumi ehk taimplanktoni. Sageli moodustavad nad aga kogumikke, mis on nähtavad luubitagi. Taimhõljumit on rohkem rohketoitelistes järvedes, eriti nende pinnakihis, kus on valgem. Arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad. Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud. Järve kallastel ja järvevees kasvavad mitmesugused õistaimed. Erineval sügavusel kasvavad erinevad taimed
annaabi.ee 
