Viirused Darja Davõdova, 11b klass Viirused on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogi lised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirusi uurivat teadusharu nimetatakse viroloogiaks. Viiruste esinemine Taimeviirus Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Viiruseviirus Viirused kui elus ja eluta looduse vahevormid Elusorganismide Eluta looduse tunnused tunnused Koosnevad valkudest ja Puudub rakuline ehitus nukleiinhapetest Paljunevad peremeesorganismi Puudub rakuline ehitus kaasabil Muteeruvad Evolutsioneeruvad Viiruste suurus ja kuju Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m
Võime järeldada, et viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismile väga kahjulikud, põhjustades haigusi ja tihti ka surma. Viirused võivad kanda ka ühe organismi geene teistele organismidele. Viiruse genoomi lülitunud nn võõrad geenid viiakse viirusosakese koostises järgmisesse rakku, kus need peremeesraku kromosoomidega ühinevad. Seda nimetatakse transduktsiooniks. Ja seda võib pidada üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Viiruste esinemine: *Taimeviirus *Loomaviirus *Inimeseviirus *Putukaviirus *Seeneviirus *Bakterviirus NB!Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei esine. Viirused inimeste elus: Suur osa viirusi kandub edasi õhu kaudu, ning nakatumine toimub piisknakkuse kaudu. Väike osa levib toiduga. Ka loomade kaudu levivad viirushaigused. Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad. Viirusi saab edukalt ära kasutada geeniteaduses. Üheks geneetilise haiguse raviks on
ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist;
lastehalvatus rõuged AIDS Viirused... Klassifikatsioon: DNA-viirused DNA- ja RNA-viirused RNA-viirused sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus Viirused... Klassifikatsioon: tõvestava objekti alusel bakteriviirus e. faag taimeviirus loomaviirus inimeseviirus Nakatumine: seeneviirus piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) Viirused... Viiruse genoom tungib rakku (nakatumine) Raku sünteesiprotsessid alluvad viiruse nukleiinhappes olevale infole Uute viiruste süntees rakus
ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi VIIRUSTE KLASSIFIKATSIOON Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus bioloogiline objekt Viirushaigus viiruse poolt põhjustatud haigus VIIRUSTE ESINEMINE Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer) Loomaviirus Inimeseviirus Putukaviirus Seeneviirus Bakteriviirus Haruldastel ja ohustatud liikidel viiruseid tavaliselt ei ole! Taimedel esinevad viirused: Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. VIIRUSTE PALJUNEMINE 1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile; 2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab rakumembraani; 3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb rakku; 4. Viirusosake vabaneb kapsiidist;
temperatuuri, toitainete olemasolu, väikest jääkainete hulka, hapniku (aeroobidel) ja happelisust teatud bakteritel. Bakterid liiguvad keskkonnas erinevalt, mõned kasutavad viburit, mõned liiguvad endast lima välja surudes, mõni aga keerleb pöörleb taoliselt. Sõna " viirus " tuleneb ladinakeelsest sõnast " virus ", mis tähendab mürki. See on õigustatud, kuna viirused põhjustasid raskeid haiguseid, mis sageli lõppesid surmaga. Viiruste esinemine : · Taimeviirus, · Loomaviirus · Inimeseviirus · Putukaviirus · Seeneviirus · Bakteriviirus Siirutajaks nim. Tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile. Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatd. Antikehad on organismis moodustuvad erilised kaitsevalgus, mis haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. Limakapsel aitab säilitada niiskust, siduda üksikuid baktereid kolooniateks.
poissi James Phipps. Poiss osutus hiljem rõugete suhtes immuunseks. 19. sajandil võeti vaktsineerimine lehmarõugetega laialdaselt kasutusele üle kogu maailma. L. Pasteur isoleeris marutaudi viiruse. Samas ei eristanud ta haigustekitajat bakeritest ning seega kuulub viiruste esmaavastaja au Vene botaanikule Dimitri Ivanovile, kes demonstreeris 1892. a., et tubaka haigust põhjustab bakterifiltreid läbiv taimeviirus. 1898. a. kordas Martinus Beijerinick Ivanovski katseid tubakataimedega ning nimetas haigust põhjustava viiruse tubaka mosaiigiviiruseks (TMV). Järgnesid teated teistest viirushaiguistest: 1898 Loeffler ja Frosch - veiste suu- ja sõrataud 1908 Ellerman ja Bang - kodulindude leukoos 1909 Landsteiner ja Popper - poliomüeliit inimestel on viirushaigus 1915. a. näitasid Twort ning 1917. a. d'Herelle, et ka baktereid nakatavad viirused - bakteriofaagid, põhjustades bakterirakkude lüüsi.
molekulaarbioloogiliste uurimistööde läbiviimisel kasutatakse (nimeta vähemalt 5 eesti- ja ladinakeelset nimetust)? Pärm Saccharomyces Cerevisiae, varbuss Caenorhabditis elegans, kolibakter Escherichia coli, puuviljakärbes Drosophila melanogaster, koduhiir Mus musculus. 48. Millised on teadaolevalt suurimad ja väikseimad genoomid? Varem oli suurim teadaolev marmorjal (?) kopskalal (133 miljardit bp), nüüd aga protist Polychaos dubium (670 mld bp). Taimeviirus rice yellow mottle virus satellite (220 bp) väikseim. 49. Mis on antikeha? Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel. Antikehad on B lümfotsüütide ehk B rakkude poolt produtseeritud glükoproteiinid, mis tunnevad ära antigeene, mitmekesise struktuuriga makromolekule (peamiselt valke, polüsahhariide, vähem lipiide), mis enamasti on kehavõõrad. 50
annaabi.ee 
