Vooluhulk Q = W/T, kus W on anuma maht. Et mõõtmisviga ei oleks suur, peab anumasse mahtuma vähemalt 10 sekundi vesi. Tehakse viis mõõtmist ja võetakse neist keskmine. 2) Vooluhulga määramine tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotumuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil (lävend), mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, so aladeta, kus vesi seisab. 3) Vooluhulga määramine akustiliste riistade abil Akustiline vooluhulgamõõtur põhineb akustilisel kiirusmõõturil. Kahlates või silda mööda üle jõe veetav riist mõõdab voolukiirused ja voolu ristlõikepinna ning arvutab kiirusepüürid ja vooluhulga. 4) Vooluhulga määramine ujukite abil Pinnaujukeid võib vooluhulga määramisel kasutada vaid siis, kui tiivikuga
sügavused kajaloega, kusjuures laeva asukoht kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul külgseina taguses renniga ühendatud kaevus määratakse raadiogeodeetiliste riistadega. ristprofiil (lävend), mis oleks võimalikult otse latilt või registreeritakse mitmesuguste Sügavuste mõõtmisel on vaja täpselt kirja panna korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma andurite (nt ultrahelianduri) abil.
ebaühtlane, puhta liha saagis väike . Tarbitakse: praetult, küpsetatult, suitsutatult, marineeritult. Karpkala talvitumine *Eestis on karpkala talvitustingimustes 180-220 päeva. Kala ei toitu ja elab energeetiliste varuainete arvel. *Talvitatakse kas tiikides või basseinides. Talvitamine tiikides *Talvitustiigi asustustihedus sõltub kala vanusest ning tiiki juurdevoolava vee kogusest ja kvaliteedist. *Talvitustiigid on piklikud, piisava sügavusega (üle 1,5 meetri)kõva ning taimestikuvaba põhja ja rikkaliku veevarustusega. *Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul langeda alla 4mg/l. *Samasuviste asustustihedus talvitustiigis 250 000 350 000 isendit (7000 - 10 000 kg ) ühele hektarile. *Kahesuviste kalade asustustihedus võib olla 30 000 40 000 isendit (10 000-15 000 kg) ühe ha kohta. *Asustustihedus võib olla ka suurem kui on tagatud rikkalik vee läbivool. Talvitamine basseinides
220 päeva. Kala ei toitu ja elab energeetiliste varuainete arvel. Talvitatakse kas tiikides või basseinides. 155 Kui puudub hoidla, tuleb püüda karpkalad müügiks talvitustiigist 156 Talvitamine tiikides Talvitustiigi asustustihedus sõltub kala vanusest ning tiiki juurdevoolava vee kogusest ja kvaliteedist. Talvitustiigid on piklikud, piisava sügavusega (üle 1,5 meetri )kõva ning taimestikuvaba põhja ja rikkaliku veevarustusega. Hapnikusisaldus ei tohi tiigi väljavoolul langeda alla 4mg/l. Samasuviste asustustihedus talvitustiigis 250 000 – 350 000 isendit (7000 - 10 000 kg ) ühele hektarile. Kahesuviste kalade asustustihedus võib olla 30 000 – 40 000 isendit (10 000-15 000 kg) ühe ha kohta. Asustustihedus võib olla ka suurem kui on tagatud rikkalik vee läbivool. Tiigijääl mitte suusatada, uisutada ja autoga sõita
Hüdraulilised meetodid tuginevad hüdraulika seaduspärasustel: vooluhulk mõõdetakse mõõteülevoolude või -rennide abil. Elektromagnetilised meetodid seisnevad indutseeritud elektrivoolu mõõtmisel, mis tekib läbi magnetvälja voolava vee toimel. Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. 14. Eesti hüdroloogiline ülevaade. Karst. (omalooming) Eestis on üle 7000 jõe ja oja pikkusega 31 000km, millest 40% on looduslähedases seisundis. Järved koos tehisveekogudega katavad 5% maismaast. Eesti vooluveekogud on jaotunud ühtlaselt ning Eesti jõgede valgalade aasta keskmine äravoolu jaotumus on ebaühtlane: Pandivere piirkonnas 10 – 12 l/s km2, kohati 25 l/s km2 Kagu-Eestis 4 – 6 l/s km2
annaabi.ee 
