Järeldus, et uute töökohtade teke, aitas kaasa tööliskihi tekkimisele, kuid seoses sellega vähenes maarahvastik. Neljandaks, võiks välja tuua arhitektuuri, kus ehitiste projekteerimisel püüti võimalikult täpselt lähtuda antiikarhitektuuri reeglitest. Nendeks olid tagasihoidlikus, lihtsus, sümmeetria, kaunistusdetailide vähesus ja tasakaalukas paigutus, kuid samas ka monumentaalne üldmulje. Näiteks ruumide kaunistamisel hakati naturalistlike taimemotiivide asemel kasutama antiikornamentikat. Püstitati ka võiduväravaid ja triumfisambaid. Viiendaks, kuna antiiksed maalid olid juba kõik peaaegu hävinenud, siis tuli maalikunstnikel eeskuju võtta skulptuurist, eriti reljeefist. Maalikunst oli plastiline, rõhutas ilusat joont ja siluetti ja puhast vormi. Koloriit väljendusvahendina jäi tagaplaanile, samuti loobuti ka valgusefektidest. Pildi ülesehituses jälgiti sümmeetriat, kogu komposisatsioonist
pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil (vimperg), mille niššides paikneb 15 figuuri. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava grupiga. Kõige rikkalikumalt olid Jaani kirikus kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku vaid riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab niššide rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga.
tõenäolisem on seos vaprusega (lõvi, lohed) ja tarkusega (madu). Viimane viide Aleksandria Katariinale ning dominiiklaste üldisele haritusele ja filosoofiahuvile. Parempoolsel talumil on säilinud koera kujutis portaali välisserval. Koer on üks dominiiklaste sümboleid ld k canes domini, võib olla ka ustavuse ja usutruuduse sümbol, kes ajab kirikusse uskmatuid. Väiksemal tagasihoidlikum profiil, kaheastmeline talum, millel on taimemotiivide vahele põimitud maskid. Kujutatud kuradilõust viinapuulehtede vahel. Baasidel kolmikleht, vasaku talumi all lindlohe kontuur ja liilia, paremal kolmikrosett ja palmett, mida on peetud Katariina atribuutideks. Haridus Kloostris oli kool vendadele ja teine ilmalikele. Õpetajateks lektorid: konvendis 79 aastat kursusi, magistri ja doktorikraad omandati Euroopa ülikoolides. Taani kuningas Erik Menved andis 1319 toomkoolile ainuõiguse anda linnalastele kooliõpetust
peadefriisiga, mis jätkub ka külglöövide seinte ülaosas. Kõrgemal on tornifassaadil poolfiguuride friis, markeerides kesklöövi kõrgseina omaaegset kõrgust ja kujundust. Kõige rikkalikumalt olid aga kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku ainult riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid. Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab nisside rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu
olid algul nahast, sajandi lõpul ilmusid pabertapeedid (kas?); hiinapärastes (chinoiserie) ruumides kaeti seinad siidiga. Pidulikumates ruumides kasutati erivärvilist marmortahveldist koos pannoode ja reljeefidega. interjöörides alustati Genuas enamasti seinakateteks ja mööblikangasteks mõeldud polükroomsete taimedisaini kudumite tootmist - jardiničre velvet. Edasi arenes vaibakunst, eriti moes olid nn verduur-vaibad ( verduur pr.k – rohelus), millele oli tüüpiline lopsakate taimemotiivide, metsamaastike kujutamine, lisandusid ka heraldilised kompositsioonid ning loomamotiivid. Interjööri uhkuseks olid suguvõsade vapid. Interjööris kasutatud värvid, dekoor ja muud kaunistused said olulist lisa barokiajastu mööblist. Klassitsistliku joonega baroki sisekujunduses kasutati ka Helli Sisask. Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt II osa 2 eelpoolnimetatud võtteid, tervikuna jäi aga Hollandi, Inglise, Skandinaavia 17.-18. sajandi
annaabi.ee 
