Teraviljad Andreas Preisfreund, Ken Saaver, Marko Meigas, Sten Nirgi Oder (Hordeum vulgare) Välimus ● Juurestik mõnevõrra väiksem ● Püstine kõrs on õõnes ja teistest teraviljadest mõnevõrra lühem ● Lehtede alusel suured kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised pähikud ● Viljaks on sõkaldega teris Kasvutingimused, -ala ● Põhja-Ameerikas ● Kesk-Aasia ● Aafrika Sarvel ● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu ● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda ● Idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C Kasutamine ● Tangud, kruubid ja jahu ● Neist omakorda putru ja pagaritooteid ● Viljakohvi ● Tangu- ja verivorstid ning kama ● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, õlu...
kahjustuskindlus. Põllumehe jaoks vähendab see ka riske, sest ühe sordi kahjustuste esinemisel võib teine anda rikkaliku saagi. Intensiivpõllundus kurnab maad. Mahetootmises kasutatakse selliseid maaviljeluse viise, mis pinnast liigselt ei väsita. Kasutatakse külvikordi, kus erinevad köögiviljad on pidevas ringluses. Sedasi saavutatakse, et muld saab pidevalt juurde neid toitaineid, mis on eelmise kultuuri kasvatamisega ära kulunud. Alati külvatakse ka mõnda liblikõielist taimekultuuri, sest neil on võime siduda ning edastada mulda, õhus leiduvat lämmastikku. Taimetoiduliste koduloomadeta ettevõttes küntakse selline taimemass mulda. See jääbki sinna orgaaniliseks väetiseks. Loomadega majapidamises kasutatakse liblikõieliste taimed ära söödana. Talutöölised ei puutu põllupidamisviiside ohutuse tõttu kokku ka potentsiaalselt ohtlike saasteainetega. Seetõttu on mahepõllundus väiksema terviseriskiga ka tootja jaoks.
Vegetatsiooniperiood on 5-7 kuud ja aastas saab keskmiselt 2-3 saaki. d) Mullad (peamised mullad, muldade viljakus) Riigis on viljakad metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. e) Maaparandustööd ( niisutamine, kuivendamine) mida selles riigis arvatavasti tehakse. Horvaatias tehakse rohkem kuivendamist, kui niisutamist, kuna rohkete sademete tõttu on neil pigem vaja liigniiskus mullast välja saada kuivendamise kaudu. Kuivendamine aitab tõsta muldade viljakust ja taimekultuuri tootlikkust. f) Kas kõikjal selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega või ei? Põhjenda. Jah on küll võimalik, Horvaatias on olemas viljakad mullad, mis kannavad hästi saaki ning mägistel aladel on hea tegeleda loomakasvatusega. Kõige suuremat kasu toovad Horvaatia põllumajanduses loomakasvatussaadused, kõige tähtsamaks toodanguks värske lehmapiim. Teisel kohal on greibid ning kolmandal kohal põlisrahvaste sealiha. Neile järgnevad nisu, mais ja suhkruroog. 2
ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus – loe teksti ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - looduskeskkonda ja ökoloogilist tasakaalu arvestav ja seda säästev põllumajandusproduktide tootmistehnoloogia.Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas, et suurendada või säilitada mulla viljakust. omatarbeline ja kaubaline põllumajandus – omatarbeline – suuremas osas kasvatatakse loomi ja taimekultuuri endale, müügiks läheb vähe. Kaubaline – suur osa saagist läheb müügiks, natuke jäetakse ka endale. põllumajanduse spetsialiseerumine, MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (EKVATORIAALSES, LÄHISTROOPILISES, NIISKEMAS LÄHISEKVATORIAALSES KLIIMA-VÖÖTMES, MERELISES PARASVÖÖTMES). MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (PARASVÖÖTME PÕHJA- JA SISEOSADES, LÄHISARKTILISES VÖÖTMES, KUIVEMAS LÄHISEKVATORIAALSES VÖÖTMES)
Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või
Seda saab takistada pinnase taimestamisega,taimestiku säilitamisega ning üle karjatamise vältimiseks. - Degratsioon-ehk keemiline reostumine,mis esineb tõõstuspiirkondade lähedal,kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.põhjustavad seda nt.kahjurtõrje,põldude üleväetamine. - Muldade hävinemise põhjuseid-maavarade kaevandamine,ehitiste rajamine,raskete põllumasinate kasutamine põllumuldadel,mullaväsimus ühest ja samast taimekultuuri kasvatusest,alepõllundus, raskemetallide sattumine muldadesse autokütusest,metallurgiatööstustest,väetistest,reoveesetetest, ohtlikest jäätmetest. Atmosfäär - Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev sfäär.Õhk on aga gaaside segu,milles on veel lisaks veearu ning pisikesi tolmu-tahma-ja soolaosakesi. - Ekvaator on põhja ja lõunapoolsusest võrdsel kaugusel paiknev kujuteldav joon ümber maakera .
annaabi.ee 
