lepp; tsirkumpolaarsed rannikutaimed 10 rand-seahernes; Euroopa rannikutaimed 15 rand- ogaputk; arktomontaansed 15 mägi-kadakkaer; Põhja-Euroopa 79 - tuhkpihlakas; Euroopa 355 lõhnav käoraamat; Eurosiber 442 harilik tamm; Euraasia 200 lehitu pisikäpp; endeemid 82. Levila piir - 538 taksonit on oma levila piiril Eestis: 128 kirdepiir, 121 põhjapiir, 56 kagupiir, 52 loodepiir, 45 idapiir, 27 lõunapiir, 15 läänepiir, 11 edelapiir. Taimegeograafiline rajoneering: Rajoneerimine on mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneerimine tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints, Emoc saarte ja ranniku valdkonna, lääneranniku ja saarte lääne-alavald, Emor lääneranniku ja saarte ida alavald, Emb ranniku
liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas · Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Tänapäeval kasutatakse Teodor Lippmaa taimegeograafilist rajoneerimist, mis põhineb Eestis areaalipiiridel kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir
liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil. Taimegeograafiline rajoneering tugineb taimeliikide levikukaartidele, eeskätt areaalipiirile jõudvaid liike arvestades. Tänapäeval kasutatakse Teodor Lippmaa taimegeograafilist rajoneerimist, mis põhineb Eestis areaalipiiridel kasvavate taimeliikide leiukohtade üldistamisel. Läbi Eesti kulgeb oluline piir
1) Tsirkumpolaarsed Hall lepp 2) Tsirkumpolaarsed rannikutaimed Randseahernes 3) Eurosiber Harilik tamm 4) Euraasia - Lehitu pisikäpp 5) Euroopa - Lõhnav käoraamat 6) Euroopa rannik - Rand-ogaputk 7) Põhja-Euroopa- Tuhkpihlakas 8) Arktomontaanne - Mägi-kadakkaer 8. Eesti floora liigirikkus Eesti floora mitmekesisuse põhjused: · Erinev mulla lähtekivim eri paigus · Erinevad veeolud ja pikk rannajoon · kliima erinev kontinentaalsus 9. Taimegeograafiline rajoneering 10. Eestis areaali piiril olevad taksonid 11. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga looduslikke liike või senist koosluste tasakaalu. · elupaikade fragmenteerumise järel suurimaks elustiku ohuteguriks. Ajaline nihe
2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm Euraasia lehitu pisikäpp Tsirkumpolaarsed hall lepp Tsirkumpolaarsed rannikutaimed randseahernes Euroopa rannik - Rand-ogaputk Euroopa lõhnav käoraamat Põhja-Euroopa tuhkpihlakas Arktomontaanne mägikadakkaer 3. Eesti floora liigirikkus Erinev mulla lähtekivim eri paigus Erinevad veeolud ja pikk rannajoon kliima erinev kontinentaalsus 4. Taimegeograafiline rajoneering A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints Emoc saarte ja ranniku valdkonna lääneranniku ja saarte lääne-alavald. Emor lääneranniku ja saarte ida alav. Emb ranniku valdkonna Pohjarannik Lh - Häädemeeste alav. Einf Loode-Eesti valdkond Eint Vahe-Eesti valdkond Ecl paekalda alavaldkond 5. Eestis areaali piiril olevad taksonid
Mustjõel). Peetri jõel paljanduvad nii liivakivid kui ka Plavinase lademe lubjakivid · Nõo keskne pinnavorm on Mustjõe kesk- ja alamjooksul org · Lubjakivipaljand Peetri jõe ääres Vahe-Eesti Vahe-Eesti tunnusjooned · Veega seotud looduslike protsesside suur osatähtsus · Eesti suurimad üleujutusalad · Ala läbivad veerikkad jõed · Puudub aluspõhja mõju tänapäevastele looduslikele protsessidele · Taimegeograafiline ja geobotaaniline üleminekuala · Lammi- ja lodumetsade esinemisala · Suhteliselt palju lammisoid · Domineerivad hüdromorfsed mullad · Kultuurikõlvikute väike osatähtsus · Hõre asustus ja teestik Võrtsjärve madalik · Võrtsjärve ümbritsev maastikurajoon (ka Võrtsjärve võime sellesse arvata) · Maastikud kujunenud kulutusnõos Holotseeni algul Suur-Võrtsjärve asemel · Reljeef tasane ja väikeste kõrgusvahedega
annaabi.ee 
