1.variant aretamist omavahel järk-järgult selleks ette 9. Searümbad jaotatakse valmistada. Selleks tailihasisalduse peetakse põrsad lastakse 1 kvaliteediklassidele ja esimesel võõrutuspäeval 2.9000 tailihasisalduse imema 3 korda, järgmisel 3.60% 2 korda, ja kolmandal 1 4. Algama 8 kuuselt kord 5.voorpoegimine – 9. Valge värv, sirged jalad Suuremates seafarmides lastakse emistel poegida 4 variant lühikese aja jooksul ja sigade eri 1.Põhja-Ameerikas
Rümba koostise määrab rümbas sisalduvate kudede vahekord: lihas-, side-, rasv-, luukoe hulk. Kaasajal hindab nii tarbija kui ka lihatööstus suuremat lihaskoe sisaldust rümbas, kuna sellise li¬ha toiteväärtus ja maitseomadused on paremad ning on võimalik valmistada kvaliteetsemaid lihatooteid. Seljapeki paksus on näitaja, mida kasutatakse siiani searümpade toitumuse määramiseks mõnes riigis, kus pole veel üle mindud rümba hindamisele tailihasisalduse alusel. Rümpade hindamine seljapeki paksuse järgi ei stimuleeri seakasvatajaid tootma suure tailihasisaldusega rümpasid. Normaalsetes majanduslikes oludes on probleemiks liigse peki (rasva) kasutamine. Samas peaks meeles pidama, et selja- ja turjapekki on tarvis vorstitööstuses paljude vorstide tootmisel. Üheks põhjuseks, miks kasutatakse rümba kvaliteedi hindamist seljapeki paksuse järgi, on mõõtmisvahendite puudumine väiksemates
duse alusel. Rümpade hindamine seljapeki paksuse järgi ei stimuleeri seakasvatajaid tootma suure tailihasisaldusega rümpasid. Normaalsetes majanduslikes oludes on probleemiks liigse peki (rasva) kasutamine. Samas peaks meeles pidama, et selja- ja turjapekki on tarvis vorstitööstuses paljude vorstide tootmisel. Üheks põhjuseks, miks kasutatakse rümba kvaliteedi hindamist seljapeki paksuse järgi, on mõõtmisvahendite puudumine väiksemates lihatööstustes ja farmide tapapunktides tailihasisalduse määramiseks tapaliinil. Marmorsus tekib rasvkoe ladestumisel lihaskiudude vahele andes lihale marmorja välimuse, punaste lihaskiudude ja lihaskiukimpude vahel on heledad rasva triibud. Marmorsus on omane hea toitumusega veiselihale ning tõstab liha toiteväärtust. Sealiha puhul koguneb rasvkude enamasti naha alla ja kõhuõõnde, mitte lihaste sisse ja vahele. Hea marmorsusega on djuroki tõugu sigade liha, sellel lihal on kõrge (2,5- 4%) intramuskulaarne rasvasisaldus.
taani maatõuga) ARETUS Kahetõuline ristamine-saadakse suurem jõudlusega lihasigu. Ristandsigadel on kiirem kasv ja varem tapaküpsus. Samuti suurem tai-liha sisaldus. Kolmetõuline ristamine-kõigepealt saadakse ristamisel heade omadustega emissiga ja seejärel ristatakse ta hea lihatõugam, tulemuseks kiire kasvuga, hea lihaga, sööda minimaalsed kasutajad. KVALITEEDIKLASSI MÄÄRAMINE Rümba tailihasisalduse määramine SEUROP-iga. Tänu sellele saadakse tapale toodud loomade eest õiglasemat tasu, olenedes siis kui kvaliteetne liha on. MÄRGISTAMINE Rümba märgistamine peale kvaliteedi määramist: *etiketiga *templiga *tapanumbriga Sealiha kvaliteedi juures on oluline määrata liha pH.
· Seejärel eemaldatakse saba kuuenda ja seitsmenda sabalüli vahelt ja · korrastatakse kaelalõige, kusjuures narmad lõigatakse ära kogu kaela pikkuses. · Lõpetuseks lõigatakse ära abstsessid, verevalumid,nahatükikesed ja mehaaniline mustus. · Vajadusel rümbad vormitakse, et muuta nad kompaktsemaks ja paremini kasutada külmhoone mahtu. Veise lihakeha täätlus · 7.Rümpade kvaliteediklassidesse määramine. Searümpade kvaliteedi hindamine rümba tailihasisalduse arusel Euroopa Liidu maades on tunnustatud mitmesuguseid tailihasisalduse määramise aparaate. Eestis on neist kasutusel ultrahelil põhinev Ultra FOM 300, mehaaniline intraskoop ja nn ZP- meetod (kahe punkti meetod). Ametlikult on Eestis tunnustatud kahte esimest, need on läbinud vastavad dissektsioonikatsed. UltraFom 300 (joonis) on ultraheli kasutamisel põhinev seade, mis on juhtmete abil ühendatud
7. Toorkiud sigade ratsioonis. 8. Emiste reproduktsioonijõudlusnäitajad : viljakus, piimakus ja piimaand, põrsaste sünni- ja võõrutusmass. Emise reproduktsioonijõudlusnäitajate ja söötmise vahelised seosed (fläsing, embrüonaalne suremus). Kuldi reproduktsioonijõudlus. 9. Sigade nuumajõudlusnäitajad : varavalmivus, söödaväärindus ja keskmine ööpäevane massi- iive. 10. Sigade lihajõudlusnäitajad. Sigade lihakeha tailihasisalduse määramise metoodika. LIHAJÕUDLUSNÄITAJAD 1970 Taanis Kontrollnuum 1931 Eestis Kuremaa Seakasvatuse katsejaam (10a) 1957 Eestis Kehtna Seakasvatuse katsejaam Metoodika 1: mõõtmine toimub 2 punktis: (elusa sea pekipaksuse mõõtmine) Viimase roide joonel, 7 cm selja keskjoonest külje suunas: - X1 seljapeki paksus 1 - X2 seljalihase läbimõõt 11. 12
Mära, emise ja ute piimajõudlus emis- 6...8kg päevas, 3.nädalal 15 kg, 8 nädala jooksul 350....450kg utt- piimatõud 500...700kg aga äärmisel juhul ka 1200kg mära- suurem piimakus raskeveo ehk külmaverelised tõud (3000.....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine sigade ja lihaveiste nuumajõudlust hinnatakse katsejaamades või aretusfarmides: hinnatakse massi-iivet, kasvukiirust, toitumust, kehamassi, söödaväärinust (ainult katsejaamas), on lisandunud ultraheliaparaadiga elupuhune tailihasisalduse mõõtmine. 43. Lihajõudluse hindamine lihajõudlust hinnatakse: tapa ehk rümbamass, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. tapasaagis on tapakaalu suhe tapaeelse kehamassiga protsentides. oleneb loomaliigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. 44. Liha kvaliteedi hindamine PSE-liha (pale kahvatu, soft pehme, exudative vesine); DFD-liha (dark tume, firm tuim, dry kuiv).
annaabi.ee 
