Valglinnastumise mõju mõõtmine loodusmaastiku mustrile Lääne-Taihu järve valgalal Tartu 2012 Sissejuhatus Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Andmed ja metoodika.............................................................................................................. 5 Asukoht............................................................................................................................... 5 Andmed............
Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks. Pildid Hiina müür Hiina lipp Hiina vapp Kasutatud kirjandus: 1) "ENE" nr. 3 (lk. 386-406) 2) "Vana Hiina" (Inglise keelest tõlkinud Karmen Laus) 3) "Maailma Teatmeatlas" (väljaandja: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus) 4) Internet (www.China.com) 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina 6) www.google
8% terve Hiina pindalast. Järvede mahutavus on 707,7 miljardit m3, millest puhta vee osa ulatub kuni 225 miljardi m3- ni. Lisaks on riik rajanud 86825 veehoidlat, mis mahutavad kuni 413 miljardit m3. Hiina 10 suurimat järve: 1. Qinghai (Qinghai maakond) 6. Chaohu (Jiangsu maakond) 2. Boyang (Jiangxi maakond) 7. Baiyangdian (Hebei maakond) 3. Dongting (Hunan´i maakond) 8. Nansi (Shandongi maakond) 4. Taihu (Jiangsu maakond) 9. Dianshan (Shanghai vald) 5. Honhze (Jiangsu maakond) 10. Bosten (Wygur´i piirkond) Järve pinna Protsent Järve Puhta vee Puhta vee Piirkond suurus riigi järve mahutavus sisaldus protsendiline 2 (km ) alast (%) (109m3) (109m3) mahutavus
Ida Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. 5 MULLASTIK, TAIMKATE Lääne Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Ida Hiina tasandikel on valdavad kultuuristatud lammimullad (Kirde Hiinas ka mustmullad ja tumedad niidumullad), mäestikes pruunid metsamullad, lõunaosas lähistroopilised kolla ja punamullad, kohati
220 Huaihe jõgi 1.000 187.000 Suuremad järvede Hiinas Nimi Asukoht Pindala (km 2) Qinghaihu järv Qinghai 4.583 Boyanghu järv Jiangxi 3.583 Luobubo Järv Xinjiang 3.006 27 Dongtinghu Jörv Hunan 2.820 Taihu Järv Jiangsu 2.420 Hulunhu Järv Neimenggu 2.315 Hongzehu Järv Jiangsu 1.586 On teatatud, et Hiinas on 709 mageveekalade liiki ja 58 alamliik, välja arvatud 64 liikimigreerida vahelise mere-ja sisevetes. Transport Maanteid 926 460 km Kiirteid ei ole Raudteid 54 000 km Kanaleid 109 800 km Maanteid ja raudteid on alates 1949
jõed, sh. Jangtse, Huanghe ja Xijiang oma lisajõgedega; Venemaa piiril voolab Amuur, millesse suubub Sungari. Ida- Hiina jõgede veetase on väga muutlik, suurvesi on suviste mussoonvihmade ajal. Kaitseks üleujutuste eest, niisutamiseks ja laevasõiduks on rajatud rohkesti vesiehitisi (kaldatamme, veehoidlaid, kanaleid). Lääne- Hiinas, eriti Tiibetis, on suhteliselt rohkesti järvi (Lobnor, Kukunor, Namtso), enamik soolaseveelised. Ida- Hiina suurimad järved (Dongtinghu, Poyanghu ja Taihu) paiknevad Jangtse orus. Hiinas on mittu laevatatavad jõge, mille kogupikkus on 557km, neid kasutatakse peamiselt kauba transportimiseks. ARENGUTASE Hiina on arengutase on suhteliselt madal, sest riigis on väga palju elanikke ja pindala on väga suur, kuigi kirjaoskus on Hiinas väga kõrge 82%, kuid SKT elaniku kohta on madal 3600$ aastas. Hiinas meeste keskmine eluiga on 70 aastat ja naite keskmine eluiga 74 aastat