Sportlaste iseloomujoonte kujundamisel pean üheks olulisemaks TAHTEOMADUSTE ARENDAMIST. Tahe on võime valitseda oma käitumist, mobiliseerida oma jõudu raskuste ületamisele, mis takistavad eesmärgi saavutamist. Tahteomadused arenevad eelkõige sihikindla kasvatusega. Sportlasele vajalikud tahteomadused: Sihikindlus eesmärkide-ülesannete selgus, kõrvaliste tegevuste allutamine peaeesmärgile Püsivus, visadus võime pikema aja kestel energiliselt ja aktiivselt püüelda püstitatud eesmärgi poole
kui ka kollektiivi liikmena. Lapse jaoks on tähtsad eelkõige õppimiskogemused, tunnetusvõimete igakülgne arendamine, mitte niivõrd konkreetsed teadmised ja koolitarkuste õppimine. Lapsekeskne kasvatus tõstab esile õpetaja aktiivse osalemise õppeprotsessis (Hytönen, Krokfors, 2002). Paljud pedagoogid ja teadlased on tõestanud, et muusikaõpetus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule ning avaldab mõju nii mõtlemise, loovuse, empaatiatunde, mälu kui ka tahteomaduste arendamisele (Muldma, 2008). 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008). Riho Pätsi (1975) arvates on muusikalise kasvatuse esmaülesandeks muusikaliste
10. Töövõime varu iseloomustab a. energia b. jõud c. võimsus d. impulss 1. Iseloomustage töövõimetsooni: * automaatsed tegevused: inimene kasutab seda igapäeva elus ainult 1/3, see töövõimeosa ei põhjusta märkimisväärset väsimust. *Saavutusvalmidus: nõuab pidevat pingutust, pole väsitav töö, spordis kergesti rakendatav. *Saavutusreserv: tugev tahtepingutus, ulatuse määrab indiviidi tahteomaduse tase. Ei suudeta tahteomaduste piiri viia kõrgemale kui 65%. Toob endaga kaasa väsimusseisundi. *Varujõud: moodustab umbes 35% üldisest töövõimest, ei ole kätte saadav ka tugeva tahtepingutuse korral. Neid reserve kasutatakse ainult hädaolukorras. 2. Mida iseloomustab müomeetria meetodi korral dekrement? Iseloomustab lihase võimet taastada pärast kokkutõmmet esialgne kuju. · Jäikus- Iseloomustab lihase omadust osutada vastupanu tema kuju muutusele. 3
asendamine; Eesmärkide, püüdluste kujundamine; Käitumiskavatsused; Enesehinnang; Omavahelised suhted, nende kinnistamine või ümberkujundamine; Pingemaandamine, ohusituatsioonide vältimine, paituste saamine. Mõjutatuks võib muutuda mitte ainult inimese vahetu käitumine ja psüühiline seisund, vaid kogu isiksus. Igapäevaelu kinnitab seda, et suhtlemiskaaslaste vastastikune pikaajaline mõju avaldub ka moraalsete ja tahteomaduste kujunemises, vajaduste struktuuri kinnistumises, väärtushinnangute ja iseloomu kujunemises. Teadlik mõjutamine ilmneb ennekõike suhtlemisülesandes. Mõjujõu kujunemist võib käsitleda sõltuvuse tekke ja otsese mõju mehhanismide kaudu. Otsesed mõjutamismehhanismid igasuguse sõltuvussuhte sihipärane kasutamine, mis toimub soovikohasele käitumisele motiveerimise vormis. Mõjutusmehhanismidest kõige enam kasutatav on: 1
Teises kooliastmes (4.-6.klass) on parim aeg motoorsete tegevuste omandamiseks (kehaliste harjutuste tehnika õppimiseks), aga ka kehalise võimekuse (osavus, kiirus, vastupidavus) arendamiseks. Kehalise motoorse arengu seisukohast on väga tähtis õpilaste endi aktiivsus oma oskuste - võimete taseme teadmine ja soov end arendada loovad eeldused regulaarsele harjutamisele. Selles kooliastmes suunatakse ning toetatakse õpilaste tahteomaduste (sihikindlus, otsustavus, julgus, visadus, püsivus jt) kujunemist. Kolmandas kooliastmes (7.-9. klass) on vaja õpilasi innustada oma kehalisi võimeid arendama ja liigutusoskusi täiustama. Motoorsete testide tulemused ja nende dünaamika aitavad õpilastel oma kasvamist-arenemist jälgida, oskusi-võimeid kaaslaste omadega võrrelda. Iseseisvale harjutamisele loovad aluse kehalise kasvatuse tundides omandatud oskused ja teadmised.
Kuigi lapseeas sportija liikumisaktiivus võib mingil eluperioodil väheneda, on tal oluliselt lihtsam, võrreldes kogu elu sporti mitte teinud inimesega, oma kehalist aktiivsust jälle suurendada (Harro 2002). Esimeses kooliastmes omandab õpilane spordialade algtõdesid ja fundamentaalseid liigutusi. Teine kooliaste on parim aeg motoorse ja kehalise võimekuse arendamiseks. Selles kooliastmes toetatakse sihikindluse, otsustavuse, julguse, visaduse, püsivuse jm tahteomaduste kujunemist. Kolmandas kooliastmes innustatakse õpilasi oma kehalisi võimeid arendama ja liigutusoskusi täiustama. Neljandas ehk gümnaasiumiastmes on põhirõhk kehaliste võimete arendamisel ja iseseisva harjutamise oskuste kujundamisel. Lisaks valmistatakse ka noormehi ette riigikaitseks (Piks 2012: 8). 10 Liigutamine koolis soodustab lapse motoorset ja füüsilist arengut ning mõjutab ka
· RESTQ Sport · POMS · stress; taastumine; läbipõlemine; vigastused; Treener ja sportlane peavad täpselt ette kujutama, milliste ettevalmistusmeetoditega võib saavutada valmiduse. Nendeks on: *eetilis-moraalne kasvatus: isiksuse suunitlus, distsipliin, organiseeritus. *intellektuaalsete võimete täiustam: analüüsivõime, mõistuse kriitilisus ja sügavus, püsivus, mõtlemine, loomingulisus. *tahteline ettevalmistus: spordialade vastavate tahteomaduste täiustamine, raskuste ületamiseks valmistumine, enesevalitsemine. *Tekkinud olukorra reaalne hindamine, *Tähelepanu, keskendumine, intensiivsuse ja püsivuse arendamine. * Häälestatus harjutuse sooritamisele. * Harjutuse sooritamisele kriitilise hinnangu andmine ja järgneva tegevuse planeerimine. * Eneseregulatsioonivõtete omandam: enesekontroll, tahtepingutuse mobiliseerimine.
Tööjõudu käsitletakse kui inimkapitali, mis seisneb inimeste oskustes ja teadmistes, mis võimaldavad sissetulekut teenida. Tööjõu väärtus sõltub tema ettevalmistusest (kvalifikatsioonist), erialasest staazist ja töötahtest. Tööjõu kvaliteedi moodustavad: 1) töötahe (tegevustahe, eesmärk, püüdlus, huvi jne); 2) töövõime (määratakse tervisega, kehalise võimetega); 3) tööoskus (määratakse kogemuste ja õppimisega, vaimse võimega; määrab tahteomaduste realiseerimise edukuse). Tehnilised ressursid- kogu põllumajandustehnika s.o masinad ja seadmed, ehitised, teed, kanalid jne. Tehnikat kasutatakse ühiskondliku tööviljakuse tõstmiseks ja laiendatud taastootmise tempo kiirendamiseks. Tehnika- masinad (jõumasinad ja töömasinad), seadmed ja tööriistad. Tootmises kasutatavad masinad on kahesugused: jõumasinad ja töömasinad. Jõumasinaid kasutatakse töömasinate ja seadmete töösse rakendamiseks
annaabi.ee 
