5. Täitmise aega-Mõlemad pooled peavad näitama üles vajalikku hoolsust (Korraliku hea peremehe hoolsus, Hoolsus mida rakendatakse omi asju ajades) 36.Vastutuse tingimused Kahju võib olla esiteks vahetult tekkinud kahju s.t antud isiku varanduse tegelik vähenemine. Teiseks saamat jäänud tulu isiku varandus ei suurenenud kindlasti oodatud ulatuses. Kahju võib olla otsene ja kaudne. Kahju moodustab vastutuse küsimuses nö objektiivse elemendi. Süü võib seisneda isiku tahtelises kahju tekitavas tegevuses. Süü võib seisneda isiku hooletuses, ettevaatamatuses oma kohustuste täitmisel culpa. Süü astmed raske hooletus, kerge hooletus, puudub nõutud hoolsus, kergeim hooletus. 37.Vastutusest vabastavad asjaolud Üldreeglina casus e Juhus (ettenähtamatu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna) vabastab vastusest obligatsiooni mittetäitmisel. Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumiks on viivitus e
Peale sele on nõutav, et isik peab tagajärje saabumist möönma. Seadus viitab psüühilisele olukorrale, mil isik peab tagajärje saabumist küll konkreetselt võimalikuks, kuid tegevuse ettevõtmise kasuks otsustades ei kaalu tegelikult tagajärje võimalikuks, kuid tegevuse ettevõtmise kasuks otsustades ei kaalu tegelikult tagajärje võimalikuks peetavat saabumist. Nii on küll täitnud kaudse tahtluse intellektuaalsed eeldused, kuid tahtelises alas sisemiselt niivõrd distantseerunud tagajärje saabumise võimalikuse kujutelmast, et tagajärje saabumise võimalikkus ei mängi mingit rolli tema otsuses tegu toime panna.27 24 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS, 1999, lk 40 25 Sealsamas, lk 40 26 RT I 2001, 61, 364, 27 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 40 1.2.2
viimasele tuge ja materjali. Võimelisus teadliku mõistekujunduseks saabub inimesel stoikute hinnangul umbkaudu seitsmendaks eluaastaks. Tolleks ajaks on kogunenud teatud prolepsis`te põhihulk, mille alusel on mõistus nüüd võimeline iseseisvalt või õpetuse abil looma teisi mõisteid või konkreetseid kujutlusi. Eespool osutatud prolepsis`te usaldusväärsusest lähtumine ei tähendanud seda, et stoikud oleksid eitanud võimalust saavutada tõest teadmist inimese teadlik-tahtelises mõistustunnetuses. See võime areneb tasapisi edasi kuni ta koos suguküpsusega, ligikaudu 14 eluaastal, täielikult välja kujuneb. Siiski on ka teadlik mõistekujundus allutatud oma kindlatele seaduspärasustele. Mõistete kujundamine erinevatest ettekujutustest toimub sarnasuse, analoogia, ümberasetamise, kokkuasetamise või vastupidisuse alusel. Allikaid, mis võimaldaksid neid mehhanisme täpsemalt iseloomustada, on äärmiselt napilt
- Suurenenud noradrenergiline ja dopamiinergiline aktiivsus – maania - Teatud kognitiivne ja neuropsühholoogiline defitsiit Emotsiooni ja hüvituse närvivõrgutikud - Subkortikaalsed süsteemid on haaratud emotsiooni ja hüvitus süsteemis emotsioonide tekitamises ja automaatses või kaudses emotsiooni regulatsioonis – stiimulile emotsionaalse tähenduse andmises - Lateraalne prefrontaalne ajukoor on hõivatud emotsioonide kognitiivses kontrollis ja tahtelises emotsiooni regulatsioonis – eesmärgile keskendumine ja adekvaatsete tegevuste kavandamine - Ned süsteeme võib kirjeldada kui prefrontaallimbilist võrgustikku Psühhosotsiaalsed faktorid - Elusündmused ja keskkonna stress - Perekond - Haiguseelsed isiksuse omadused - Õpitud abituse teooria - Kognitiivsed teooriad Depressiooni kulg ja komorbiidsus - Enamasti krooniline kulg - Kui ravi saab esimese episoodi ajal siis 50% ei kordu
ainsaks näivaks põhjenduseks. Kui need kolm on täidetud, siis inimene tunneb, et see asi juhtus tema tahte järgi. Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide võitlus soovimine eesmärgi saavutamise vahendite valik otsustamine tegutsemine (toimingud, käitumine). Tahteprotsesside psühhofüsioloogia Tahte neurofüsioloogilised apõhialused: -Aju suurte poolkerade otsmikusagarad- piirkond, kus asuvad infotöötlusmoodulid, loovad eelduse tulevikus toimimiseks, olulised tahtelises tegevuses. Tahte järkjärgulise kujunemise teooria- laps kuuleb sõnu, lapsevanemad suunavad neid sõna abil- suunad väljaspoolt, kõne mõistetakse, hakatakse toimima. Lisaks planeerivale osale on vaja ka, et oleks ajend, mis käivitavad protsesse, aktiveerivad- seetõttu ka taalamus oluline jms. Käivitavad vajadusi. Kuna tahte tulemusena toimub midagi reaalses maailmas meie toimingute kaudu- peame rääkima motoorsetest keskustest- nende aktiveerumisega hakkab kõik tööle.
annaabi.ee 
