kontraktsioonifaasi lõppu, tekib kontraktsioonide täielik liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 10 Hz. SILE TEETANUS e TÄIELIK TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 15 20 Hz. Aeglased motoorsed ühikud töötavad sileda teetanuse tingimustes juba ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega. Nõrkadel lihaspingutustel on aktiivsed tavaliselt ainult aeglased motoorsed ühikud, mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. LIHASPINGE REGUL. Lihase erijõud lihase poolt arendatav max isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt
· Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses sellega on jõugenereerimise võime väike · Prepuberteediealistel lastel on lihaskidude glükolüütiliste ja oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus madal · Puberteedieas toimub lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub jõugenereerimise võime järsus kasvus · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid tahtelisel maksimaalsel pingutusel on madalam kui täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega
· Müofibrillide arv ja läbimõõt prepuberteediealiste laste lihastes on väike ning seoses sellega on jõugenereerimise võime väike · Prepuberteediealistel lastel on lihaskidude glükolüütiliste ja oksüdatiivsete ensüümide aktiivsus madal · Puberteedieas toimub lihaskiudude morfo-funktsionaalne täiustumine, mis väljendub jõugenereerimise võime järsus kasvus · Laste võime rekruteerida motoorseid ühikuid tahtelisel maksimaalsel pingutusel on madalam kui täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha
liitumine e. lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 10 Hz. SILE TEETANUS e TÄIELIK TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 15 20 Hz. Aeglased motoorsed ühikud töötavad sileda teetanuse tingimustes juba ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega. Nõrkadel lihaspingutustel on aktiivsed tavaliselt ainult aeglased motoorsed ühikud, mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. LIHASPINGE REGUL. Lihase erijõud lihase poolt arendatav max isomeetriline jõud, jagatuna lihase füsioloogilise ristlõikega. Tavaliselt
lihase tetaaniline kontraktsioon. HAMBULINE e OSALINE TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 5 10 Hz. SILE TEETANUS e TÄIELIK TEETANUS tekib inimese lihaste ärritamisel sagedusega 15 20 Hz. Aeglased motoorsed ühikud töötavad sileda teetanuse tingimustes juba ärritussagedusel 20 Hz, kiirete motoorsete ühikute jaoks on selleks vaja aga märksa suuremat ärritussagedust (35 40 Hz). Inimese tahtelisel liigutustegevusel on alati tegemist tetaaniliste lihaskontraktsioonidega. Nõrkadesl lihaspingutustel on aktiivsed tavaliselt ainult aeglased motoorsed ühikud, mis töötavad sealjuures hambulise teetanuse reziimis. Pingutuse kasvades lähevad nad üle sileda teetanuse reziimi. Lisaks sellele lülituvad nüüd talitlusse ka kiired motoorsed ühikud, mis sõtuvalt pingutuse astmest võivad töötada kas hambulise või sileda teetanuse reziim.Tetaanilise
Tahe eeldab vaimset pingutust eesmärgi saavutamiseks, takistuseks olevate raskuste ületamist; on lisamotsivatsioooni allikaks. (kasvatus, töö, enesedistsipliin! Neid on vaja) Tahe peegeldub inimese oma mõtete ja tähelepanu teadlikkus suunamises; tahe on mõeldamatu teadvustamiseta ja asjaolude ekspliitse teadmiseta. Priit Pikamäe: tahtmise kui tahtluse kvalifitseeruv tunnus on teadmine; piiab teomõistest. Tegevus jaguneb impulsiivseks ja tahteliseks. Tahtelisel on voluntatiivne ja kognitiivne komponent. Tahe on mõeldamatu teadvustamiseta, asjaoludest teadaolemata. Impulsiivne käitumine: Esmane ajend/vajadus motiivi järgimine või stiimulile reageerimine toiming(ud). Impulsi tähenduse analüüs, toimingute tagajärgede arvestamine on puudulik või olematu Tahteline käitumine: Eesmärgi ettekujuamine ja seadmine saavutamiseks vajalike tingimuste ja teede ettekujutamine ning võimalike tagajärgede teadvustamine/arvestamine toimingute