kontralateraalselt. Kui haiguskolle hõlmab ainult ühte hemisfääri, siis on ainult halvatusele kontralateraaslet paiknevad näolihased halvatud. Seda nimetataksegi tsentraalseks näonärvi halvatuseks, vastandina perifeersele paralüüsile või nõrkusele ( mida põhjustab näonärvi motoorse tuuma või näonärvi enda haiguskolle), mille puhul on kõik haiguskolde suhtes ipsilateraalselt paiknevad näolihased mõjutatud. Tsentraalne halvatus jaguneb kaheks eri tüübiks: tahteliseks ja tahtmatuks (miimiliseks). Tahteline tsentraalne halvatus tuleneb haiguskolletest, mis haaravad kontralateraalset kortikobulbaarseid või kortikoretikulobulbaarseid kiude. Miimilise halvatuse korral saavad näo lihased kontraheeruda vastusena emotsionaalsele stiimulile, mis on tahtmatu. Teatud neuronite haigused võivad tekitada miimilise tsentraalse halvatuse ilma tahtelise tsentraalse halvtuseta. Mimed ulatuslikumad haigused põhjustavad kombineeritult tahtmatut ja miiimilist näo halvatust
Fantaasia on tihedalt põimunud abstraktse mõtlemisega . Tänapäeva uurimistulemused lubavad väita , et eksisteerib nn visuaalne mõtlemine, mis oma olemuselt on abstraktse mõtlemise tasemel, kuid vormilt opereerib kujunditega, sünteesides , eristades ja transformeerides neid. Kujutluse aktiivsus ja originaalsus I. Tahte osavõtu alusel liigitub kujutlus: · Tahtmatuks e passiivseks (tekib tunnetuse käigusilma sihipärase kavatsuseta) · Tahteliseks e aktiivseks (sihipärane, vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess) II. Originaalsuse alusel eristatakse: · Reprodutseerivat (kordab mingit eeskuju, tüüpiline) · Loovat kujutlust (fantaasiat) (uute originaalsete lahenduste aluseks) Intuitsioon on loova fantaasia , taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh tõese
Fantaasia on tihedalt põimunud abstraktse mõtlemisega . Tänapäeva uurimistulemused lubavad väita , et eksisteerib nn visuaalne mõtlemine, mis oma olemuselt on abstraktse mõtlemise tasemel, kuid vormilt opereerib kujunditega, sünteesides , eristades ja transformeerides neid. Kujutluse aktiivsus ja originaalsus I. Tahte osavõtu alusel liigitub kujutlus: Tahtmatuks e passiivseks (tekib tunnetuse käigusilma sihipärase kavatsuseta) Tahteliseks e aktiivseks (sihipärane, vajadusest/ülesandest tingitud eesmärgipärane protsess) II. Originaalsuse alusel eristatakse: Reprodutseerivat (kordab mingit eeskuju, tüüpiline) Loovat kujutlust (fantaasiat) (uute originaalsete lahenduste aluseks) Intuitsioon on loova fantaasia , taju ja mõtlemise moment, mis avaldub lahenduse, sh tõese
Tahe eeldab vaimset pingutust eesmärgi saavutamiseks, takistuseks olevate raskuste ületamist; on lisamotsivatsioooni allikaks. (kasvatus, töö, enesedistsipliin! Neid on vaja) Tahe peegeldub inimese oma mõtete ja tähelepanu teadlikkus suunamises; tahe on mõeldamatu teadvustamiseta ja asjaolude ekspliitse teadmiseta. Priit Pikamäe: tahtmise kui tahtluse kvalifitseeruv tunnus on teadmine; piiab teomõistest. Tegevus jaguneb impulsiivseks ja tahteliseks. Tahtelisel on voluntatiivne ja kognitiivne komponent. Tahe on mõeldamatu teadvustamiseta, asjaoludest teadaolemata. Impulsiivne käitumine: Esmane ajend/vajadus motiivi järgimine või stiimulile reageerimine toiming(ud). Impulsi tähenduse analüüs, toimingute tagajärgede arvestamine on puudulik või olematu Tahteline käitumine: Eesmärgi ettekujuamine ja seadmine saavutamiseks vajalike tingimuste ja teede
Ka tavaliste kujundiliste võimetega inimene on suuteline kujundeid mälust reprodutseerima ja nendega opereerima, neid skaneerides ja mõtteliselt pöörates. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu seostuvad deklaratiivse (tean seda) ja protseduurilise (tean kuidas teha) teadmisega. Viimast nimetatakse ka implitsiitseks ehk tingimusteta ehk ilmutamata (tahtmatuks) mäluks (oskus mängida klaverit), esimest eksplitsiitseks ehk üksikasjalikuks ehk ilmutatud (tahteliseks) mäluks (oma õpetaja nime teadmine). Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu varasemad nimetused olid tahtmatu ja tahtlik mälu. Kuigi see tahtmatuse/ tahtlikkuse nüanss on endiselt säilinud, on kaasaegne arusaam varasemast avaram ja mitmekülgsem. Püsimälust reprodutseerimist mõjutab jällegi Endel Tulvingu avastatud eelesituse (praimingu) nähtus. Seda on uuritud kordamis -eelesituse vormis: varem näidatud sõnade äratundmine toimub kiiremini kui mitte näidatud sõnade korral
annaabi.ee 
