sulamistemperatuuril sulatada (ehk soojushulk, mis vabaneb vedeliku tahkestumisel sulamistemperatuuril). -keha materjali sulamissoojus, m -keha mass, + sulatamisel, -tahkestumisel. Q = m (sulamine) Q = -m (tahkumine) SULAMIS/TAHKUMISSOOJUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub ainest ning mis on arvuliselt võrdne selle soojushulgaga, mis on vajalik ühikulise massiga tahke keha sulatamiseks/vedeliku tahkestamiseks sulamis/tahkumistemperatuuril. Q 1J J Q = ±m , sulamisel Q = m = m SI : 1kg = 1 kg SI-s on sulamissoojuse õhikuks võetud sellise tahke aine sulamissoojus, mille korral tahke keha, mille mass on 1kg, sulatamiseks sulamistemperatuuril on vaja kehale anda soojushulk 1J ja seda ühikut nim. üheks dzauliks kg kohta. (1J / kg ) Vedelik aurustub igasugusel temperatuuril ning mida kõrgem on vedeliku temp., seda väiksem soojushulk
langeda hajuskiirgusena. 37. Hajuskiirgus Kiirgus, mis langeb vaatluskohale peale hajumist. Esineb molekulaarne ja aerosoolne hajumine. Hajuskiirgust mõjutavad päikese kõrgus, pilved, sademed. 38. Silma valgustundlikkuse kõver Iseloomustab sama energiaga kiirguse poolt tekitatud aistingu tugevuse sõltuvust valguse lainepikkusest. 39. Kandela Valgusallika valgustugevuse ühik. Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60cm2 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044K) 40. Valgusvoog Kogu kiirgusvõimsus, mis väljub valgusallikast ja mida tajub silm. Ühik on luumen (lm) 41. Valgusviljakus Lambi valgusvoo ja lambi elektrilise võimsuse suhe (kasutegur) 42. Valguse värvus Lambi valguse värvust väljendatakse värvitemperatuurina. Mõõtühik on Kelvin (K). Valgusallika värvitemperatuur määratakse nn mustkiirguriga võrreldes. Mida kõrgem on mustkiirguri temperatuur, seda valgem on värvus. 43
Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda).
Kujutise konstrueerimine läätses. A - ese, K - kujutis, F - fookus, P - peapunkt Fotomeetria Energeetilised ühikud: vatt (W) ja vatt ruutmeetri kohta (W/m2) Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta 18. Laineoptika Põhimõisted: interferents, difraktsioon, polarisatsioon, koherentsus Interferents on lainete liitumine, arvestades faasinihet. Difraktsioon on laine murdumine tõkke taha (valguse levimine geomeetrilise varju piirkonda).
tundlikkusega. Fotomeetrias arvestatakse ainult energiat, mida kannavad nägemisaistingut põhjustavad elektromagnetlained. Inimsilm on kõige tundlikum lainepikkusel 555 nm. Valgustugevuse mõõtühikuks on kandela. Kandela on SI süsteemi põhiühik, mis on määratud absoluutselt musta keha kiirgusega. 1 kandela (cd) on valgustugevus (I), millega kiirgab absoluutselt musta keha 1/600 000 m2 suurune pind oma normaali sihis plaatina tahkumistemperatuuril ja normaalrõhul (101325 Pa). Punktikujuline valgusallikas saadab teda ümbritsevasse ruumi valgusvoo: = I, (7) kus on ruuminurk (steradiaanides). Valgusvoogu mõõdetakse luumenites (1 lm= 1 cd.1 sr). Fotomeetrilisi suurusi võib mõõta ka energeetilistes ühikutes. Energeetiline valgusvoog vastab soojuskiirguse käsitlemisel esitatud integraalsele kiirgusvoole. Valgusvoole 1 luumen, mis koosneb 555 nm lainepikkusega valgusest, vastab energeetiline valgusvoog (e) 0
antakse etaloondefinitsioon: on kandela. impulss on seotud sageduse ja laine- pikkusega järgmiselt: Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril Aastal 1900 tuletas Max Planck Plancki (2044 K). kiirgusseaduse - valemi, mis kirjeldab absoluutselt musta keha kiirguse vaadeldud Tuletatud ühikuteks on: sagedusjaotust. Planck lähtus eeldusest, et must keha koosneb diskreetselt jaotunud · Luumen (lm) - valgusvoog, mida energianivoodega ostsillaatoritest. Valgust kiirgab punktallikas
mõõtühikud vanemad kui teooria. Seetõttu ei mõõda me valgusvoogu mitte "bioloogiliste vattide", vaid luumenitega, valgustatust luksides, valgustugevust kandelates ning kiirgava pinna heledust nittides. Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: SI süsteemi fotomeetriliseks põhiühikuks on kandela. Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: · Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; · Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; · nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta. Kõik "energeetilised" valemid kehtivad ka "fotomeetriliste" suuruste kohta. Fotomeetrilised ühikud: · kandela (cd) · luumen (lm) · luks (lx) · nitt (nt).
annaabi.ee 
