Kõverjoonelise liikumise valem: v= L/t , kus L on võrdne kaare AB pikkusega. Suurust, mis iseloomustab kiiruse muutumise kiirust, nimetatakse kiirenduseks. Valem: a= v/t. Kasutusalad Tahked kehad ümbritsevad meid igal pool. Tahked kehad on näiteks puud, kivid, inimesed, jne. Kasutatud kirjandus http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class%3dfile/action%3dpreview/id%3d3595/Kinem http://et.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCnaamika Väliskeskkonna mõjud tahkistele Tahkis säilitab oma kuju ja vormi ainult kindlates tingimustes; liiga kuuma keskkonna mõjul võib tahkis muutuda vedlikuks või äärmisel juhul gaasiks, või liiga suure rõhuga keskkonna korral võib tahkis puruneda väiksemateks tahketeks osadeks. Samamoodi mõjub ka liiga kuiv või niiske keskkond liiga niiske keskkonna korral võib tahkise molekulid reageerida vee molekulidega ja muutuda vedelikuks või liiga kuiva keskkonna korral võib tahkis puruneda
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema. Aatomis olevat elektroni võib võrr...
Temperatuur. Molekulide kiirus. o Millistes olekutes esineb sisehõõre? Mõju gaasis liikuvatele kehadele. (Ehk gaasides). o Nimeta vedelike omadusi ja kirjelda neid. Vedelikel on sarnaseid omadusi nii gaasidega kui tahkistega. Raskesti kokkusurutavad (molekulid paiknevad tihedalt). Omadus täita erineva kujuga anumaid. Omadus voolata (pidev kujumuutmine). Molekulidevahelised tõmbejõud ei lenda laiali nagu gaasid. Molekulidevahelised tõmbejõud püüavad moodustada tahkistele omast kristallstruktuuri. (Aga soojusliikumine segab selle väljakujunemist). Molekulide korrapärasuse alged olemas, kuid ei ole püsiv! o Nimeta ülekandenähtused vedelikes. Difusioon esineb vedelikes, kuid tunduvalt aeglasemalt kui gaasides. Dirusiooni kiirus vedelikes tõltub temperatuurist ja ka sellest, et veel on suurem tihedus. Soojusjuhtivus on vedelikel suurem kui gaasidel. Sõltub ka aine tihedusest ja erisoojusest.
aatomite toimel. Kui aga muutub kaugus tuumast, muutub ka elektroni energia. Asja teeb veel keerulisemaks soojusliikumine: naaberaatomid lähenevad ja kaugenevad juhuslikult ja kogu aeg! Ja elektron võib ergastatud olekus minna üle hoopis teisele aatomile. Ja kuna aatomeid on metalli 1 cm 3 ca 10 23 tükki, siis kiirgub väga palju erineva lainepikkusega valguslaineid, mis annavad pideva spektri. Pidev spekter on omane hõõguvatele vedelikele ja tahkistele. 3
Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedase võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia – füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia – füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7. Kirjelda aurumist (ka mikrotasandil) ja kondenseerumine; kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus Aurumine: vedel gaas. Energia neeldub: mol vaheliste vastastikmõju ületamine, vedeliku pindpinevuse ületamine. Kondenseerumine: gaas vedel. Energia eraldub: gaasimolekulide liikumiskiirusvähene. 8. Mis on sublimatsioon ja mis on härmatumine ning kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus?
Ühe oleku erinevate omadustega olekuid nimetatakse faasideks. Näiteks tahke agregaatoleku raames on ainel eri faasides erinev kristallstruktuur. Näiteks tina, mis on üldjuhul pehme ja hõbedane võib madalamal temperatuuril muutuda hallikaks pulbriks. 6. Mida tähendab isotroopia ja anisotroopia? Isotroopia füüsikaliste omaduste mittesõltuvus suunast. Isel. Gaas, vedelik, tahkis. Radioaktiivsus. Anisotroopia füüsikaliste omaduste sõltuvus suunast. See on omane ainult tahkistele. Valguse murdumine 7. Kirjelda aurumist (ka mikrotasandil) ja kondenseerumine; kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus Aurumine: vedel gaas. Energia neeldub: energia kulub molekulide vaheliste vastastikmõju ületamiseks, vedeliku pindpinevuse ületamiseks. Kondenseerumine: gaas vedel. Energia eraldub: gaasimolekulide liikumiskiirus vähene. 8. Mis on sublimatsioon ja mis on härmatumine ning kummal juhul neeldub, kummal eraldub soojus?
asuvad juhtivustsoonis, siis jääb ka valentstsooni vabu alamtasemeid "auke". Neid täites pääsevad elektronid liikuma. Valentsitsoon tekitab ka nn aukjuhtivust. Aatomid haaravad oma naabrite elektrone. Lisaks elektronidele osutuvad pooljuhtides laengukandjateks ka nn augud e. positiivselt laetud aatomid. Mõlemaid juhtivustüüpe kasutatakse pooljuhtseadistes. Elektroni ja augu ühinemist nimetatakse rekombinatsiooniks. Pooljuhtide liike, soojuse ja valguse mõju tahkistele Mida kõrgem on pooljuhi temperatuur, seda rohkem elektrone satub juhtivustsooni ja rohkem auke jääb valentstsooni. Pooljuhtide juhtivus kasvab temperatuuri tõustes hüppeliselt. Pooljuhte saab kasutada termoandurites termistorides, mis on eriti tundlikud ja kiire reaktsiooniajaga. Metallides laengukandjate arv ei muutu, kuid kiirenenud soojusliikumine suurendab märgatavalt metalli takistust elektrivoolule. Pooljuhtides korvab laengukandjate lisandumine soojusliku mõju.
aatomis: nende kaugus tuumast muutub teiste aatomite toimel. Kui aga muutub kaugus tuumast, muutub ka elektroni energia. Asja teeb veel keerulisemaks soojusliikumine: naaberaatomid lähenevad ja kaugenevad juhuslikult ja kogu aeg! Ja elektron võib ergastatud olekus minna üle hoopis teisele aatomile. Ja kuna aatomeid on metalli 1 cm3 ca 1023 tükki, siis kiirgub väga palju erineva lainepikkusega valguslaineid, mis annavad pideva spektri. Pidev spekter on omane hõõguvatele tahkistele ja vedelikele. Kehade värvus. Osa valgust neeldub aines. Mis on neeldumine? Neeldumine on protsess, mille käigus valgusenergia muutub aine siseenergiaks – soojuseks. Ei neeldu seda värvi valgus, millist värvi keha on valges valguses. Need lained peegelduvad tagasi. Sellist peegeldumist nimetatakse valikuliseks ehk selektiivseks peegeldumiseks. Kui kehale langevas valguses on selliseid laineid, mille sagedus vastab mõne valentselektroni
aatomite toimel. Kui aga muutub kaugus tuumast, muutub ka elektroni energia. Asja teeb veel keerulisemaks soojusliikumine: naaberaatomid lähenevad ja kaugenevad juhuslikult ja kogu aeg! Ja elektron võib ergastatud olekus minna üle hoopis teisele aatomile. Ja kuna aatomeid on metalli 1 cm3 ca 1023 tükki, siis kiirgub väga palju erineva lainepikkusega valguslaineid, mis annavad pideva spektri. Pidev spekter on omane hõõguvatele vedelikele ja tahkistele. Vesiniku aatomi teooria Bohri järgi Leiame mingil orbiidil oleva elektroni energia ja siis saame kontrollida, kas Balmeri või Rydbergi valem on kooskõlas Bohri teooriaga. H-aatomis on 1 prooton (tuum) ja 1 elektron, mis tiirleb tuuma ümber. Eeldame, et tuum ei liigu, sest mp >> me ja orbiit olgu ringikujuline. Leiame orbiidi raadiuse. Elektronile mõjub Coulomb'i jõud F = k e2/r2 , kus k on ühikute süsteemist sõltuv konstant, mille loeme edaspidi võrdseks ühega, e on
annaabi.ee 
