Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad). Noarootsis ja Vormsil on tugev rannarootslaste mõju kogu kultuuris, seega ka toiduvalmistamisel. Väga palju on toidulauale mõju avaldanud läheduses olnud kodumajanduskoolid või korraldatud keedu- ja aianduskursused. Silk oli leiva ja kartuli kürval peamine toit. Suu oli vaja tahedaks teha. Peaaegu igal toidukorral olid need nn eelroana laual. Kui peres oli palju mehi, pidi igal toidukorral ikka liha mekk juures olema (see ei tähendanud sugugi mitte suuri koguseid). Liha kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem. Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha. Vasikat, veist söödi väga harva, pigem pühade või tähtpäevade puhul. Argipäevaselt kasutati toiduvalmistamisel soola- või suitsuliha, värsket saadi harva
50 g superfosfaati ja 30 g kaaliumkloriidi ning lisaks kevadel veel 20 g ammooniumsalpeetrit või 15 g karbamiidi 1 m² kohta. Hea väetis on ka puutuhk, sest puutuhaga väetatud maal kasvavad eriti hea maitsega porgandid. Lahjavõitu mullal on kasulik anda kevadise mullaharimise ajal umbes pool ämbritäit komposti 1 m² kohta. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Tavalistel aastatel on meil porgandi õige külviaeg mai I või II dekaad. Kergematel muldadel võib külvi teha isegi sügisel enne talve tulekut. Sügisene külv on aga siiski küllalt riskantne ettevõtmine, sest sageli on väga raske tabada õiget külviaega. Edukas on see vaid sel juhul, kui seeme ei hakka mullas enne kevadet idanema. Raskematel muldadel ei ole sügisesel külvil varakevadisega võrreldes mingeid eeliseid.
Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi ühe ööpäeva vees leotada või hoida niiske paberi vahel. Seemned imevad endasse vett ja paisuvad, sellised seemned idanevad mullas kiiremini. Tingimata on vaja meeles pidada, et leotatud seemned tuleb külvata niiskesse mulda. (1) Külviaeg ja külviskeem Porgandi külviaeg oleneb kasutamise otstarbest. Varajase saagi saamiseks tuleb porgand avamaale külvata võimalikult vara, niipea kui muld on selleks küllalt tahedaks muutunud. Olenevalt aastast ja kasvukohast võib see toimuda aprilli teisest poolest alates. Varajase porgandi külvid tasuks tärkamise ja taimede algarengu kiirendamiseks katta kattelooriga (aitab ka porgandi-lehekirbu ja porgandikärbse kahjustust vältida). Veelgi varajasema saagi saamiseks võib eelidandatud seemne (seemnetootjad pakuvad eraldi eelidandatud seemet) külvata ajutise kiletunneli alla ning seda juba aprilli algusest alates. Enamasti külvatakse meil porgandit mai I
hukkumise oht on suur.Külviaeg jaotatakse varajaseks, kesk-miseks ja hiliseks.Varajane on, kui muld on tehnoloogiliselt küps, ei kleepu.Keskm kui muld on biol küps 7-10 päeva varajasest külvist hiljem.Hiline pärast keskmist külviaega, kui muld on soojenenud 10- 12Cni.Suviteraviljadel langeb optimaalne külviaeg sageli varajase ja keskm külviaja vahele.Optimaalne külviaega oleneb kultuuri ja sordi bioloogilistest iseärasustest,mulla tahedaks muutumise ajast ja külvi ja külvijärgsel ajal valitsevast ilmastikust.Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud, et parim aeg külviks on 7 mai. 31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18) 32) Suviteraviljade hooldamine. Hooldusvõtted:külvi-ja tärkamisjärgne rullimine ning äestamine;kivide korjamine;
laselt ning nende hukkumise oht on suur.Külviaeg jaotatakse varajaseks, kesk- miseks ja hiliseks.Varajane on, kui muld on tehnoloogiliselt küps, ei kleepu.Keskm kui muld on biol küps 7-10 päeva varajasest külvist hiljem.Hiline pärast keskmist külviaega, kui muld on soojenenud 10-12Cni.Suviteraviljadel langeb optimaalne külviaeg sageli varajase ja keskm külviaja vahele.Optimaalne külviaega oleneb kultuuri ja sordi bioloogilistest iseärasustest,mulla tahedaks muutumise ajast ja külvi ja külvijärgsel ajal valitsevast ilmastikust.Tähtsamad bioloogilised iseärasused, mis mõjutavad külviaega on seemnete idanemistemp ja veevajadus ning tõusmete vastupidavus öökülmale.Suviteraviljad vajavad seemnete pundumiseks palju vett. Katsetest on selgunud, et parim aeg külviks on 7 mai. 31) Suviteraviljade külvisenormid.Küsim 18) 32) Suviteraviljade hooldamine. Hooldusvõtted:külvi-ja tärkamisjärgne rullimine ning äestamine;kivide korjamine;
annaabi.ee 
