Ta arvas, et Huhuu halvemad elutingimused on talle paras. Ta pidas teda kindlasti halvaks. Popi tundis nälga, ning hakkas närima lihata konti. Popi hakkas taas nuutsuma. Kuna Huhuu hakkas puuris hüppama, hakkas Popi kartma. Huhuu sai oma puurist välja, kuid ta oli isegi selle pärast ehmunud. Popi varjus kirstu alla, kuna see oli madal ja kaitses teda hüppava ja elevuses Huhuu eest. Huhuu hakkas toitu otsima. Huhuu kartis pimedust, ning läks tagatuppa. Ka popi julges kirstu alt väla tulla ja läks vaatama. Huhuu pani selga isanda riideid, ning jäi magama. Popi otsustas kirstu alla tagasi pugeda. Popi peas käisid läbi mitmesugused küsimused, ning ta suutis magama jääda alles hommikupoolikul. Ta nägi und: Ta oli koos isandaga teel koju, nad olid juba kaua teel olnud ja popi ei teadnud, kust nad tulevad. Nad mõlemad olid väsinud. Popi jäi isandast maha, kuid isand ei pööranud talle tähelepanu. See oli
Roland nakatuvad naerust. Roland tahab endale tükki murda, aga mees paneb käes ette. Üldine segadus Mees lõpetab söömise. Tuleb välja, et tema ei olegi see mees, kellelt nad pitsat tellisid. Seletavad palju. Mees on üli kahtlane. Uurib järsku, et kus kastid on. Mitte kellelgi ei ole aimugi. Võtab taskust püstoli, laeb ära ja paneb lauale. Räägib, et paar kuud tagasi oli ta sunnitud need kastid siia hoiule jätma. Osvald karjub, et mees valetab. Mees läheb tagatuppa ning leiab oma kastid. Osvald ütleb, et see on paari raha ning palub neil see mees minema ajada. Mees ei taha kuule raisata. Tal on aga sõbrad taga autos, kellel on suuremad püssid ning kes tahaksid meeleldi inimesi lasta. Roland peidab mehele märkamatult dollaripaki padja alla. Mees lahkub ja tuleb mõne hetke pärast tagasi. Vahepeal ei toimu toas midagi nähtavat. Mees võtab padja alt rahapakid. Leiab sahtlist oma telefoni ning ajakirja. Lahkub. Pikk paus
luksuslik. OSVALD: Nüüd hakkad lahmima. Süveneda LAURA: Ma võin siin ka olla. on vaja. OSVALD: Võid küll, aga äkki tahab Roland ROLAND: Siin ei ole midagi süveneda. või mina ise pikali visata. (Naerab.) Naljamees. ROLAND: Sul oleks seal parem. Ma panen OSVALD: Naljamees või mitte, aga ma ei su magama. Lähme. (Roland ja Laura saa midagi parata. lähevad tagatuppa.) ROLAND: Stopp-stopp-stopp, milles nüüd probleem on? OSVALD: Probleem on väga lihtne. Mina 6. stseen tahan täpselt sellist naist, nagu sinul on. ROLAND: Laural ei ole kaksikõde. (Osvald kallab endale pitsi ja joob tühjaks
Paar kuud tagasi oli mul natukene kiire ja ma olin sunnitud need siia hoiule jätma. Tulin ja kohe läksin, nii et mul ei 51 52 olnud kahjuks võimalik peremeest ära oodata. Vahepeal ma ei saanud aega läbi astuda, olin väga kaugel. Öelge, kas mu laadung on alles. Ma olen tema pärast muretsenud. OSVALD: Valetab, valetab, valetab!!! MEES: Ei valeta. Ausõna. (Tõuseb, vaatab tagatuppa, naeratab.) Mu süda ei ole mind petnud. Tuju läks kohe heaks. Ma ei julgenud kohe vaadata. Kartsin, et äkki ei olegi. OSVALD: Ärge uskuge teda, ta valetab. Valetab nagu koer. Laura, Roland - see on teie raha, ajage see valetaja minema. ROLAND: See on tõesti meie raha. MEES: On või? Kust te selle saite? OSVALD: Mina andsin. MEES: Andsid minu raha ära? Kuidas ma selle nüüd tagasi saan! Väga piinlik situatsioon. Pean vist mõne padruni ära raiskama. Kolme kuuliga ma hakkama ei saa
põrandakivil rabisesid, kuigi ta ise oli liikumatu. Esmalt oli mõni silmapilk vaiikust. Siis kuulis ta, kuis Huhuu pehmeil kätel põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes. Ta hakkas jälle toitu otsima. Ta leidis laualt mõne lilloa ja sõi need. Siis juhtus ta köögi lävele, ja kohe oli ta aedvilja-korvi kallal. Popi kuulis, kuis ta porgandeid puri. Siis aga näis talle teine nõu tulevat
põrandakivil rabisesid, kuigi ta ise oli liikumatu. Esmalt oli mõni silmapilk vaikust. Siis kuulis ta, kuis Huhuu pehmeil kätel põrandal kõndis, siis peatus ja vait jäi. Popi roomas tasakesi kirstu ääreni, nii et silmad ulatusid nägema. Väljas oli õhtu jõudnud, toas oli videvik. Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, pääses siis vabaks ja taganes, kogu aeg umbusklikult vaiba poole piiludes.Ta hakkas jälle toitu otsima. Ta leidis laualt mõne lilloa ja sõi need. Siis juhtus ta köögi lävele, ja kohe oli ta aedvilja-korvi kallal. Popi kuulis, kuis ta porgandeid puri. Siis aga näis talle teine nõu tulevat
Ta näris mõne silmapilgu põrandal kõhuli lamades ja esimeste käppadega Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest konti hoides. Kuid sellest tuli ainult vesi suhu. kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, Siis jättis ta köndi sinnapaika, tõstis koonu ja vaatles aknaid. Ta südant mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. pigistas valu ja mingi hirmus aimus. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip Korraga läks päike pilve alla. Tuba muutus esmalt kollaseks ja siis langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, tuhakarvaliseks
Ta näris mõne silmapilgu põrandal kõhuli lamades ja esimeste käppadega Keset hämarat tuba kükitas Huhuu ja sõi salatilehte, mõlema käega sellest konti hoides. Kuid sellest tuli ainult vesi suhu. kinni hoides. See lõppes otsa. Siis vaatas ta ümber ja nägi suurt purpurset vaipa, Siis jättis ta köndi sinnapaika, tõstis koonu ja vaatles aknaid. Ta südant mis oli visatud üle tagatuppa viiva ukse. pigistas valu ja mingi hirmus aimus. Ta lähenes vaibale, katsus sõrmedega narmaid ja rapsas siis käega. Vaip Korraga läks päike pilve alla. Tuba muutus esmalt kollaseks ja siis langes alla ja peitis enesega Huhuu. Ta vassis selles mõne silmapilgu hirmunult, tuhakarvaliseks
annaabi.ee 
