EESTI KUNST 1918194 0 REBECA LEPP 10B EESTI KUNST 1920. AASTAL LEVIS AVANGARDISM 1930. AASTAL REALISMILÄHEDANE, ISIKUPÄRA SOOSIV KUNST 1919. AASTAL KORRALDATI TAGASIVAATLIK EESTI KUNSTI SUUR NÄITUS, ASUTATI TARTUSSE KUNSTIKOOL "PALLAS", KOOLI JUHTISID KONRAD MÄGI, NIKOLAI TRIIK, ADO VABBE. SEINE'I JÕGI (ADO VABBE, 1924) MAASTIK PUNASE PILVEGA (KONRAD MÄGI 19131914) 1920 1920. AASTATE KUNSTIS ON TUNDA SAKSA SÕJAJÄRGSE EKSPRESSIONISMI MÕJUSID, MIS OLI ENAMASTI MÕÕDUKAS, PEHMUNUD JA DEKORATIIVNE. EESTIS OLI ESINDATUD KUBISMIST LÄHTUNUD KONSTRUKTIVISM.
tungimine tundmatule territooriumile, vastu astumine ühiskondlikule arvamusele, terav intellektuaalne profileerumine. Avangardismile on omane ka hukutav, kodanlusvastane protest, mis on seotud eelkõige dadaismi ja sürrealismiga. 1930. aastail levis Eestis realismilähedane isikupära soosiv kunst. Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20. sajandi alguses, kuid sellest ajast saati on see kiiresti arenenud. 1919. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega tunnustati kunsti tähtsust eneseteadvuse loomises. 1919. aastal asutati ka Tartusse Kõrgem Kunstikool Pallas. Kooli asutamise mõtte taga olid kunstnikud Konrad Mägi, Ado Vabbe ning Anton Starkopf. Koolis tegutsesid maali-, joonistamis- ja skulptuuriateljeed. Kultuuriajaloost pidas loenguid Hendrik Sepp, kunstiajaloost rääkisid Julius Genss ning Eduard Tassa. Kuna esimesed õpilased olid juba enne kunsti õppinud, alustati õppetööd ateljeede tasemelt
ajalugu on suures joones nende omadega sarnane. Ka Eestis võib rääkida 1920- ndaist aastaist kui avangardismi leviku ja 1930-ndaist aastaist kui realismilähedase, kuid isikupära soosiva kunsti õitsengu ajast. Eesti kunst on Põhjala riikidega võrreldes küll väga noor. Rahvuslik kunstielu on kujunenud alles 20. sajandi alguses, kuid seda imeteldavam on kiire areng, mille eesti kunst 1920. aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus ja asutati Tartusse kunstikool ''Pallas'', mis 1920-ndail ja 1930-ndail aastail oli peamiseks kujutatava kunsti õppeasutuseks. 1920-ndate aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, eriti graafikas. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates kui ka sisulist mitmekesisust. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli
Ja 1930. Aastail Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikide hulka ning seetõttu on loomulik, et eesti kunsti ajalugu on suurtes joontes nende omaga sarnane. Ka Eestis võib rääkida avangardismi levikust ja realismilähedusest ning isikupära soosiva kunsti õitsengust. Rahvuslik kunstielu oli välja kujunenud alles 20. Sajandi alguses, kuid seda imetlusväärsem on kiire aren, mille eesti kunst 1920. Aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus, millega Eesti riik tunnustas kunsti tähtsust rahvusliku eneseteadvuse loomises. Lisaks loodi veel samal aastal Tartusse kunstikool ,,Pallas", mis oli peamine kujutatava kunsti õpikoda tol hetkel. Eestis on 20. Sajand olnud palju kuulsaid ja vähem kuulsamaid kunstnikke. ,,Pallas" juhid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Ado Vabbe, Anton Starkopf, Peet Aren, Ants Laikmaa, Juhan Muks, Arnold Akberg, Paul Burman ja paljud teised. Nende seas ka Eduard Viiralt. 1920
Ajaloo referaat Esimese Eesti Vabariigi kunst õp. Ingrid Paggi Tallinna 21. Kool 11 c klass Andrea Tamm 2010 AJALOOLISED SÜNDMUSED 1918-1940 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine 1919. a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus 1919. a. asutati Tartusse kunstikool "Pallas" 02.02.1920 Tartu rahu 1921 Eesti saab Rahvaste Liidu liikmeks 01.12.1924 kommunistide mässukatse 1933 rahvahääletus kiidab heaks uue põhiseaduse 12.03.1934 K. Pätsi ja J. Laidoneri juhitud riigipööre 1937 uue põhiseaduse vastuvõtmine 1938 amnestia poliitilistele vangidele ESIMESE EESTI VABARIIGI KUNSTIST 1920ndad
112 Aleksandr Deineka. Sevastoopoli kaitsmine.1942 113 Arthur Kampf. Venus ja Adonis. 1939 115 Veera Muhhina. Tööline ja kolhoositar. 1936.Pariisi 1937 116 Albert Speer. Põhja-lõuna telje Suure Halli projekt. 1941 18. EESTI KUNST 1918-1940 1. Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? Rahvuslik kunstielu kujunes välja 20dateks: -1919.a. korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus -1919.a. asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" -tarbekunsti alast haridust anti Tallinnna Riiklikus Kunsttööstuskoolis 2. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kui sai Eestis õppidatarbekunsti erialasid? 1919.a. asutati Tartusse kunstikool ,,Pallas" tarbekunsti alast haridust anti Tallinnna Riiklikus Kunsttööstuskoolis 3. Nimetakolm"Pallase" eesotsast olnud olulist kunstnikku. Milline oli tänu neile selles koolis valitsev vaim?
,,Sotsialistlik realism" 10. Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhtiektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja elektika, lisati paraadlikkust. Hooned hiiglaslikud. 18. Eesti kunst 1918-1940 1. Millal kuj. Välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? 1920ndatel. Oli loodud: 1)korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus (1919) 2)Tartusse kunstikool ,,Pallas" (1919) 2. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Tartus 1919. Tallinna Riiklikus kunsttööstuskoolis. 3. Nimeta 3 ,,Pallase" eesotsas olnud olulist kunstnikku. Milline oli tänud neile selles koolis valitsev vaim? K. Mägi, N. Triik ja A. Vabbe. Tänu neile oli koos avangardilembeline ja vabameelne. 4
9.Mis kuulutati nõukogude kunsti ainuõigeks ja lubatuks meetodiks? „Sotsialistlik realism“ 10.Kui võrrelda natsionaalsotsialistlike ja nõukogude arhtiektide suurprojekte, siis millisele järeldusele jõutakse? Sarnane arhitektuur. Eeskujuks klassitsism ja elektika, lisati paraadlikkust. Hooned hiiglaslikud. 18. Eesti kunst 1918-1940 1.Millal kujunes välja eesti rahvuslik kunstielu? Mida peaks selline nähtus tavaliselt sisaldama? 1920ndatel. Oli loodud: 1)korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus (1919) 2)Tartusse kunstikool „Pallas“ (1919) 2.Kus ja millal avati kunstikool Pallas? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? Tartus 1919. Tallinna Riiklikus kunsttööstuskoolis. 3.Nim. 3 „Pallase“ eesotsas olnud olulist kunstnikku. Milline oli tänud neile selles koolis valitsev vaim? K. Mägi, N. Triik ja A. Vabbe. Tänu neile oli koos avangardilembeline ja vabameelne. 4
annaabi.ee 
