Suurem pupill viitab afektile, sümpaatiale, ahenenud vastumeelsusele, rünnakuhirmule. Suurema pupilliga inimene tundub sümpaatsem. · Tuleb eristada objektiivset(e psüühiline aeg näitab, kui pikk mingi ajavahemik inimesele tundub, mitte aga seda, kui pikk see tegelikut on, üldtendents on lühemaajalisi vahemikke üle hinnata ja pikemaid alahinnata) ja subjektiivset aega (sõltub ajavahemikku täitvast tegevusest, ka isiku hoiakust). Tagasivaatel on kõik vastupidi- ajal, mil oli rohkem tegevust tunduvad siis pikemaajlisemad ja vastupidi. Lastel tundub, et aeg läheb aeglaselt, vanemaealistele aga aeg lendab. Mehed hindavad olukorraga hõlmatavaid ajaintervalle alla ja naised üle. Reprodutseerimises on naised täpsemad, kuid mõlemate taastatud intervall on tegelikult lühem. Produtseerimises on mehed täpsemad, naised kannatamatumad. · Liikumismulje tekib:1) Objekti reaalsel liikumisel- n. Piljardikuuli liikumisl mööda
Pikkus: 60 m (44 kordse soorendusega pikksilmaga instrumendiga 70 m, väikse suurendusega 50 m) Maksimaalkõrgus maast 0.5 m, kuni 30 m viseerimiskauguse puhul 0.3 m 57. Põhiline mõõtmiste programm kõrgtäpsel nivelleerimisel: Lugemid kaugusmõõturi niidi järgi tagasivaade, Põhiskaala tagasivaade, Kaugusmõõdu niidi järgi edasivaade, Põhiskaala edasivaade, Abiskaala edasi ja tagasivaatel 58. Milline on vaatekiirte pikkuste lubatud vahejaamas ja summaarselt sektsioonis ning sektsiooni edasitagasi nivelleerimise kõrguskasvude lubatud erinevus II klaasi nivelleerimisel? Nivelliiri ja lattide vaheline kaugus ei või jaamas erineda üle 1.0 m ning nende summa sektsioonis ei tohi ületada 2.0 m. Sektsiooni edasitagasi suunalisel nivelleerimisel saadud kõrguskasvude lubatud erinevus 3
sellepärast, et inimene on ,,viibinud" maailmas, kus valitsevad tuntud loodusseadused. Kuid nüüd ollakse Universumist ( loodusseadustest ) väljas sõltumata maailmas ( looduses ) kehtivatest seadustest. Füüsiliselt see võimalik ei ole, kuid see on võimalik vaimselt. Kui inimene näeb enda maapealse elu etappe mingisuguses panoraamses visualisatsioonis ( SLK-de korral ) ülim valgusolendi juures olekul, siis seegi on teatud mõttes ajataju uutmoodi tunnetamine. Inimene näeb oma elu tagasivaatel peaaegu kõiki elu etappe, mis kunagi toimuda sai. Analoogiliselt mõttes ajas liikumisega esineb ka sama Unisoofias kirjeldatuga, kuid seal on tegemist reaalse ajas rändamisega, mitte enam inimese kujutlustes nagu psühholoogid kronesteesias kirjeldavad. Kuid meenutame, et ajataju on sisuliselt nagu ajas rändamise mõju inimese psüühikale. Sellist ajataju tavaline inimene juba ette ei kujutaks. Unisoofias on isegi ära näidatud see, et kuidas need tajud üldse tekkida saaksid
valitsevad tuntud loodusseadused. Kuid nüüd ollakse Universumist ( loodusseadustest ) väljas sõltumata maailmas ( looduses ) kehtivatest seadustest. Füüsiliselt see võimalik ei ole, kuid see on võimalik vaimselt. Kui inimene näeb enda maapealse elu etappe mingisuguses panoraamses visualisatsioonis ( SLK-de korral ) ülim valgusolendi juures olekul, siis seegi on teatud mõttes ajataju uutmoodi tunnetamine. Inimene näeb oma elu tagasivaatel peaaegu kõiki elu etappe, mis kunagi toimuda sai. Analoogiliselt mõttes ajas liikumisega esineb ka sama Unisoofias kirjeldatuga, kuid seal on tegemist reaalse ajas rändamisega, mitte enam inimese kujutlustes nagu psühholoogid kronesteesias kirjeldavad. Kuid meenutame, et ajataju on sisuliselt nagu ajas rändamise mõju inimese psüühikale. Sellist ajataju tavaline inimene juba ette ei kujutaks. Unisoofias on isegi ära
sellepärast, et inimene on „viibinud“ maailmas, kus valitsevad tuntud loodusseadused. Kuid nüüd ollakse Universumist ( loodusseadustest ) väljas sõltumata maailmas ( looduses ) kehtivatest seadustest. Füüsiliselt see võimalik ei ole, kuid see on võimalik vaimselt. Kui inimene näeb enda maapealse elu etappe mingisuguses panoraamses visualisatsioonis ( SLK-de korral ) ülim valgusolendi juures olekul, siis seegi on teatud mõttes ajataju uutmoodi tunnetamine. Inimene näeb oma elu tagasivaatel peaaegu kõiki elu etappe, mis kunagi toimuda sai. Analoogiliselt mõttes ajas liikumisega esineb ka sama Unisoofias kirjeldatuga, kuid seal on tegemist reaalse ajas rändamisega, mitte enam inimese kujutlustes nagu psühholoogid kronesteesias kirjeldavad. Kuid meenutame, et ajataju on sisuliselt nagu ajas rändamise mõju inimese psüühikale. Sellist ajataju tavaline inimene juba ette ei kujutaks. Unisoofias on isegi ära näidatud see, et kuidas need tajud üldse tekkida saaksid
annaabi.ee 
