FRANSISCO SOCIETY OF WOMAN ARTISTS“ ( kuuendal iga aastasel san fran, naisartistide väljapanekul ) . _esimene avalik kord!!! Mais naaseb frida tagasi mehhikosse, jättes diego seinamaale lõpetama. Mehhikos kohtab ta hungari päritolu fotograafi, nickolas muray, kellega ta armusuhe kestis pea 10 aastat ( vahepeal nad vist isegi salaja kihlusid ) ... novembris, kahlo ja rivera seilavad new yorki kus diego retrospektiivne( tagasiulatav) näitus aset leiab . ( museum of modern art, dec 22) 1932 aasta märtsis kolivad nad philidelphiasse., aprillis aga detroiti ( diego saab ford motor company käest auhinnatud seinamaalingu eest) . Neljandal juulil on fridal nurisünnitus, millest ta taastus 13 päeva haiglas ( henry ford) . Vara-septemril on frida ema haigestunud, ta reisib tagasi mehhikosse. 15 sep. Ta kahjuks sureb ( olles 56 , tal oli rinnavähk ja sapikivid, 160 tk eemaldati
Tabakeele arusaamad ja õiguskeele arusaamad ei pea lakkama. Mis ajaloolises situatsioonis ja mis on selle ÕA mõte ja eesmärk? Tõlgendamine on eelduseks süüteo subsumeerimiseks. Tegemist on kvalifitseerimisega (vastava § järgi, kuid sõna on sarnane kvalifitseeritud koosseisuga, võtsid uut sõna). Seaduse andja peab otsustama, kuid üht ja teist süütegu sõnastada, et see oleks arusaadav, selge jne. ta otsustab selle üle, mida kriminaliseerida ja mida dekliminariseerida (tagasiulatav jõud)? Tema asi on ka öelda, kas asi tuleb hinnata ja määratleda kuriteoks või väärteoks. Kuriteod on ettenähtud kriminaalseadustikus või muudes seadustikus, mis on institutsionaliseerutud kriminaalseaduses. Harukondlikes seadustikus võivad olla ka ettenähtud väärteod. Nt. liiklusseaduse tagalõpus on rida väärtegude koosseisuks. Sama relvaseaduses, kemikaaliseaduses jne. nende juures lisana on rida võimalike karistuse. Osa seadustest on
3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? Aitab kaasa süüteoga tekkinud kahju heastamisele, toetab teadmist, et õigusnorm kehtib ja selle rikkumine on karistatav. 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? Põhiseadusest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest. 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatav jõud? · Jah, kui seadus välistab teo karistatavuse · Jah, kui seadus kergendab karistust 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? Eesti ja Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või ka väljaspool territooriumi, kui see tuleneb välislepingust või kui toime on pandud esimese astme kuritegu. 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid, kellele ei kohaldata karistust?
2.3.3 ÕIGUSKINDLUS Õiguskindlus- õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus. Teiselt poolt on tegemist kindlusega kehtiva õigusliku olukorra püsivuse suhtes, nn kindlus õiguses. Õiguskindlus on õigusriikluse printsiip. Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks: 1. Kindlus valitseva õigusliku olukorra sisu suhtes 2. Kindlus selle olukorra püsivuses. 2.3.3.1 Tagasiulatuva jõu keeld Seaduse tagasiulatav jõud- seaduses antakse minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Tagasiulatuva jõuda seadused on lubamatud! Tagasiulatuv jõud on lubatud: 1. Juhtudel, mil isikule ei panda peale kohustusi või kui tagasiulatuva jõu kohaldamine ei too kaasa muid negatiivseid tagajärgi. 2. Juhtudel, mil seda nõuavad muud olulised huvid. 2.3.3.2 Õiguspärase ootuse põhimõte
ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Õiguspärast ootust ei tohi rikkuda ei õigustloovate aktide ega üksikaktidega. Õiguspärase ootuse põhimõtet on võimalik piirata.Lubatud on reeglite muutmine isikutele soodsas suunas •Tagasiulatuva jõu keeld- Seaduse tagasiulatav jõud- seaduses antakse minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga. Tagasiulatuva jõuda seadused on lubamatud! Tagasiulatuv jõud on lubatud: 1. Juhtudel, mil isikule ei panda peale kohustusi või kui tagasiulatuva jõu kohaldamine ei too kaasa muid negatiivseid tagajärgi. 2. Juhtudel, mil seda nõuavad muud olulised huvid.
annaabi.ee 
